Wednesday, November 28, 2012

KERATIINHOOLDUS by HelloKedi

HINNAKIRI
Lühike 40 €, poolpikk 60 €, pikk 80 € ja ülipikk 100 € :)
Võib-olla paljud lugejad mäletavad, et lasin endale kevadel teha keratiinhoolduse. Armusin ära ja vsjoo - sõltuvus. Ma lihtsalt ei kujuta enam ette, et peaksin oma juuksed SIRGERNDAMA ja väljas niiskuse pärast muretsema. See hooldus tegi mu elu niiiiii palju lihtsamaks (kes soovib, saab lugeda siit). 

See tore tütarlaps, kes mulle antud hooldust tegi, teatas mulle paar kuud tagasi, et lõpetab tegevuse kua tahab täielikult oma aega juuksepikenduste paigaldamisele pühendada. Mul oli vist päriselt nutt kurgus kuna salongihinnad algavad minu isegi mitte õlgadeni ulatuvatele juustele umbes 100st eurost :(

Otsustasin vahendi endale ise tellida ja hakata kodus muudkui ise plötskerdama. Kukkus aga välja nii, et kõigile, kellele ma mainisin, et see vahend mul kodus olemas on, ütlesid kohe 'pliiiiis tee mulle kaa, ma maksan sulle!!! Paluuun, ole nii hea!'. Nüüd on asi nii kaugel, et teen keratiinhooldust kõigile soovijatele ja tellimisel juba teine pudel :) Kes tahavad minu juurde (või, et mina teie juurde) hooldusesse tulla, andke aga märku - nt kommentaaridesse, e-mailile, Facebooki, telefonile või kuhu iganes!

Kes rohkem teavet soovib, siis olen kirjutanud kahe A4-lehe pikkuse tutvustava giidi MIS on keratiinhooldus, KUIDAS tee toimub ja mida võib, peab ja ei tohi:) Kellel soovi, võin saata selle e-mailile. Internetti üles riputada ei taha kuna nägin selle kirjutamisega ise vaeva ning ei taha, et keegi selle endale nö maha kopib :))

Siin siis mõned pildid erineva värvi, tekstuuri, pikkuse ja tihedusega juustest:)

ENNE - PÄRAST JUUSTEPESU - VALMIS HOOLDUS
Teie abimees juusteilus,
ise karvutu HelloKedi

Tuesday, November 27, 2012

Furrrrrrr




Nüüd võivad kõik loomakaitsjad minu akna alla räuskama tulla, aga ma tahaks endale karvase äärega nahkjakki. Seda kõige suuremat loomakaitsjate õudusunenägu! xD Aga see on niiiiii nummi. Ma niisama postitan nüüd pilte, mida netiavarustest leida võib, millised mulle täitsa meeldiksid:) 









Teie loomaarmastaja ja ise kaa peaaegu loom,
HelloKedi

Armastus ei küsi vanust (aga politsei võib küsida)

Kuna oma põhitöökohas ma eriti särada ja sillerdada ei saa, siis elan selle oma armsas lossis välja. Tuiskasin nädalavahetusel ringi ja laup-pühap olin jällegi lossipreili. No kes veel ei tea, siis ma olen selline suure algustähega Päike. Ma naeratan ja viskan nalja, keksin ja karglen. Üritan inimestesse süstida oma õnne-emulsiooni. Minu väljanägemisest on pmst ainult puudu vallatud patsid ja valged põlvikud. 

Hiljem töökaaslasega jutustades sain teada, et meil viibinud külalised pidasid mind just täiskasvanuikka jõudnud teismeliseks. Ma ei teagi nüüd, kas rõõmustada või valada pisar? Mitte kuangi pole seda veel ette tulnud - mind on ikka varajasest noorusest alati aasta-paar vanemaks tituleeritud. Läksin esimesse klassigi nii, et kõik minust vanemad olid. Niimoodi on see siiani jätkunud. Mitte üheski klassikollektiivis pole mitte keegi minust iialgi noorem olnud. Keskkooli lõpetasin veel täiesti alaealisena - kõrgkooli astumiseks oli vanema kirjalikku nõusolekut vaja xD

Kas on siis nii, et vanusega tuleb mõistus eksole? Iga viisaastaku kukkumisega tuleb bo-bo-bomb arukust muudkui juurde? Iga aastaga jäägu inimene aina alalhoidvamaks, diskreetsemaks - parem juba täitsa märkamatuks. Üleüldse võiksid kõik, kes on rohkem, kui 18 talve näinud, ringi käia otsekui represseeritud, suunurgad gravitatsioonist mõjutatud, peakolu musti mõtteid täis ja tuleks hoolega jälgida, et kellelegi ühtegi üleliigset positiivset sõna ei öeldaks. Täiskäigul seniilsuseni! 

Ma korraks mõtlesin tõesti, et kas peaks oma tohutule eale (muide - ma sain 4 kuud tagasi alles 21!) vastavalt käituma hakkma?  Meeeeeh! Ma kavatsen veel pensieaski see lõbus vanamemm olla, kes lennukist langevarjuga alla kargab ning lastelapsed peral, mootorrattaga ringi vurab. 

Elu tuleks ikka lõbusalt võtta ja vanust vaadatakse ikka hinge järgi - mõne 50-aastase sees elab 20-aastase hing ja mõni verinoor on hingelt ikka jumala penskar juba!


Live life to the fullest!
HelloKedi

Wednesday, November 14, 2012

KARVAPLEEGITAJA EHK BLEACHER


Ostsin endale Tradehouseist pleegitaja. Paljud tuttavad ja kindlasti ka blogilugejad teavad, et mul on süsimustad karvad all over. Kõige rohkem on muidugi alati näha käekarvad. Iga jumala kord nt söögilauas, kui ulatan kellelegi soola või küünitan ise leiva järele, siis ma mõtlen, et tore lugu küll - hea, et keegi laua taga ei oksenda kuna need käekarvad tõesti ajasid lausa südame pahaks.

Bleacher ise maksis umbes 7 eurot ja seda jätkuks ilmselt kanda ühel korral üle kogu keha. Müügil oli ka veidi odavam vahend, milles ei sisaldunud kiirendavat pulbit. Karbi seest võis leida lehekese õpetussõnadega, spaatli, topsikese, karvapleegituskreemi ning kiirendava pulbri.

1. Esmalt pidi käe (või mis iganes koha) seebi ning külma veega pesema ning hoolikalt kuivatama.

2. Teiseks segasid kokku 4 spaatlitäit kreemi ning 2 spaatlitäit pulbrit. Kandsin üsna paksu kihina kätele. Kahele käele läks vaja umbes 10 spaatlitäis kreemi ning 5 spaatlit pulbrit.

3. Nüüd pidi 10-20 minutit ootama, mil kreem mõjub. Tundsin veidi sügelust ja kipitust, aga ma arvan, et see on suht normaalne kuna põhiline koostisosa on ju siiski vesinik.. Kreem hakkas nagu kuivama ja kokku tõmbama. Mina ootasin muide tegelikult mingi 7 minutit, sest ma lihtsalt ei viitsinud rohkem ja seda jama kukkus koguaeg käelt maha. Käisin köögis ja mul oli nagu mingi heroiinirada järel xD

5. Kreem tuleb loputada maha külma veega ja VOILA!

Ma olen tõesti 100% rahul. Ma hoidsin kreemi üle kahe korra vähem peal, kui pidi ning see mõjus ikka superhästi. Karvad on täiesti heledad ning neid pole nii väga märgata, kui enne:) Soovitan soojalt, väga hea investeering! :))

Teie heläääää,
AwesomeKitty


No shave november

Mitte, et ma oleks otsustanud maailmaga popkultuuriga kaasa minna ja ennast mitte raseerida. Kannatan lihtsalt kroonilise pealkirja-vaeguse all. Vahepeal on päris palju uut juhtunud. Ma tegelen hoolega oma diplomitöö kirjutamisega, käisin happekoorimises, ostsin uue sirgendaja, tegin oma käekarvadele pleegitamist, hakkasin ise tegelema keratiinhooldusega, mängin kõvasti jälle pokkerit ja võtan jõudsasti juurde. 

Pühapäeval käisid minu juures õppimas kaks koolikaaslast, kellel oli vaja mingeid inglise keelseid asju tõlkida. Noo why not?! Muidugi tulge! Kui nad nende 10 leheküljeliste puidutehnoloogia diplomitööde kokkuvõtetega kohale jõudsid, vajus mul töll maani :D Ma pole ELUSEES ennast nii rumalana tundnud. Tegin mõlemad tööd ära, aga ragistasin niiiimoodi ajusid, et midagi hullu! Ma panin mingitele masinatele nimesid ja kirjutasid männi ja kuuse tüve ning kännu tihedusühikutest; millist kasu saab kahetasandilise sisselaskega puukoorija uuendamisest paralleelsööduga masinaks jne :D See oli ikka täielik chinese minu jaoks. Eriti hull oli see, et kuna ma ei jaga sellest valdkonnast mitte midagi, siis ma ei teadnud isegi eestikeelsete sõnatõlgete tähendusi ning paralleelselt telefoni- ja internetisõnastikuga oli alati lahti ÕS ja google :D Kogemus omaette!

Selles postituses räägin ma aga oma lõputööst. Eile käisin koolis kaitsmas oma laiendatud kava. Sain positiivset tagasisidet ning tundus, et enamusele mu idee meeldis. Selleks on siis Võru-, Valga- ja Põlvamaa taaskasutuskaupluste kaardistamine. Esmalt küsitlesin inimesi nendes piirkondades, et teada saada, kui palju neid nö kaltsukaid ikkagi on. Kokku sain neid ligi SADA! Neid on ikka MEGApalju, kuid kahjuks nende paikade residendid isegi ei tea, kui palju neid täpselt on või kus kohas nad asuvad... Uurisin nende piirkondade palgamäära ning küsitlesin inimesi, kui palju nemad nt garderoobikaupadele kuu aja jooksul raha kulutavad. Summar varieerusid 50 ja 350 vahel (leibkonniti)!! Need olid siis inimesed, kes pigem ostsid kauplustest uusi asju, kui jalutasid taaskasutuskauplusesse. 

Hetkel on kõik uuringud-küsitlused läbi ning hakkan kokku kirjutama teooriat ning andmeanalüüsi. Siiski võtan enne aja maha (sest ma näen juba unes neid müüjaid ja riideid ja silte 'uus kaup'). Tegelen praktika-asjade ja lõputööga täistuuridel alates järgmisest nädalast. 

Täna sõitsin oma superlaheda fotograafi-pliksi Marisega läbi Valgamaa poode. Intervjuude suhtes kõige ebaõnnestunum päev kuna paljud müüjad ei räägi eesti keelt ja paljud keeldusid kohe ning näitasid meile viisakalt ust. Meid see aga ei heidutanud kuna leidus palju-palju toredaid müüjaid, kes olid info suhtes väga lahked. Paljud kartsid diktofoni ning kaamerat, kuid juut nagu ma olen, suutsin nad ikkagi ära moosida. 

Kokkuvõttes võin öelda, et suurem jagu inimesi saab aru, miks on taaskasutus vajalik ja hea, kuid paljud poeomanikud rääkisid, et ega nad seda taaskasutuse-asja muidu ei ajaks, kui rahapuudus ei pitsitaks. Ostavad riideid uutena poest (omades ise taaskasutuskauplust) kuna 'ennast on vaja ikka hellitada'. Kurb.

Happekoorimisest kirjutan ma siia siis, kui olen teist korda kaa käinud kuna prg on nahk TÄIEGA JUBE! Mul tekkisid kaks sellist vistrikku, mis lausa VALUTASID! Ausalt. Ma lihtsalt pidin need ära pigistama, sest mul oli pool molli nii valus nagu oleks kuvaldaga seitse korda vastu vahtimist saanud!

Sirgendajast kirjutan kaa, aga kahjuks mul pole väga mingeid pilte eksponeerida kuna 90% mu juustest on pulksirged, siis pean mõne lokilamba kinni püüdma, et before ja after pilte näidata. 

Järgmise postituse teen aga karvapleegitajast (ma ei tea, kas see on normaalne eestikeelne sõna :D). 

Jällenägemiseni,
AwesomeKitty


Saturday, November 3, 2012

Täiuslik inimene - kes sa oled?

Kes julgeb tõsta käe ja öelda, et on täiuslik inimene? Anyone? Ma arvan, et mitte. Viimasel ajal olen palju mõelnud, kes pagan see täiuslik inimene on. Lapsepõlves oli täiuslik inimene ema. Ema tegi kõik õigesti ja tänu sellele kasvasime õega üsna tema sarnasteks. Kindlasti võivad paljud lugejad paralleele tõmmata. Teismeeas arvasin ma, et kunagi ma olen täiuslik inimene - maailmakuulus hiphoppar D'Light (või hilisem 'lavanimi' Waterhoss), kelle igapäev on pidu ja kuumad räpikutid. Praegu püüdlen ma oma täiuslikkuse poole - tahan tööd teha, siduda end kasulike inimestega, lüüa jalg mõne tähtsa ukse vahele. Püüan iga päev õppida midagi uut ning koguda teadmisi kõigist elu valdkondadest. Nagu näha, muutub täiusliku inimese kavand elu jooksul mitmeid kordi, kuid millal me teame, et just nüüd oleme täiuslikud? Milline on see täiuslikkuse mõõde?

Mul on selline lahe sõbrannade kolmik, kellega ma igapäevaselt suhtlen. Üks sõbranna elab aktiivset sotsiaalelu, teisel on kadestamistväärt pereelu ning mina olen oma sihi seadnud karjäärile. Kui meid kolme kokku miksida, saaks ju ühiskondlikus mõttes jumala täiusliku inimese! Kas tõesti? Ma arvan, et esimene sõbranna on väga õnnelik, et tal on suur sotsiaalne ringkond, teine sõbranna leiab, et tunneb ennast väga hästi oma kohe-kohe sündiva lapse ja üüratult hea mehega. Mina arvan, et kui ma mõtleks hetkel pere või seltsielu peale, jääks minu enda eesmärk kindlasti täitmata.

Mõne eesmärgiks on iga hinna eest täiuslik keha. No eks meist pole keegi sellega päris rahul, mis loodus talle andnud on. Tervikpildis olen ma oma appearanceiga üsna rahul, kuid eraldi oma keha läbilahates, leian ma pea igal sentimeetril mida, mis võiks olla parem. Mu käsivarred on ebanormaalselt paksud, mu kõhul ei peesita kõhulihased, mu suured varbad on ülespidi küüntega, mu keskmise sõrme küüned murduvad aaaalaaatiiiii, mul on kole hambavahe, mu jalad on ebaproportsionaalsed mu ülejäänud kehaga... jne, jne jne....

Nagu ka Kuldse Trio laul 'Kaalujälgija' ütleb: kui loobud hõrgutistest, pime loom, jääb kängu kaa su armas iseloom. Sellele on jube hea tõestus kuulsa rokipeeru Osbornide vaat', et sama kuulus bitchist tütreke Kelly. Ta oli juba enne oma kaalukaotamist väga ebameeldiv ja labane naine. Nüüd, olles poole oma kaalust maha higistanud, on tema vähenegi iseloom kadunud. Olles ise olnud selline LOOM, ei ole tal mingit õigust endast paar kilo raskemaid tüdrukuid paksudeks ja nõmedateks sõimata. 

Lugesin netist sellist toredat mõõdupuud, et kui naisel on ajud, on tema punktid 10, kui sinna lisanduvad veel tissid, saab kokku 100. Kui sellesse komplekti kuulub veel ilus peps ja seksikus, on punktiskaala vastavalt 1000 ja 10 000.. Aga kui ajusid ei ole, siis võta numbri eest ära '10' ja saad ainult pika rodu nulle...Täiuslik keha ei tähenda täiuslikku inimest. Kahjuks.

Iga inimene peaks õnnelik olema just omas nahas. Kui sa õnnelik pole, siis pead oma elus tegema muudatuse. Muuda suunda või pööra üldse ümber. Tähtis on, et sa ei kaotaks sellel teekonnal ennast ning jääksid truuks nendele uskumustele, mis su peas alatasa tiirlevad. Armasta ennast. Täiuslikuna või mitte, aga armasta! :)

Teie teps-mitte-täiuslik (aga siiski awesome)
AwesomeKitty
There was an error in this gadget