Sunday, December 9, 2012

Minu ajajoon

Eelmisel nädalal käisin reedel ühel jõulupeol (jah juba novembris!). Arvestades seda, et maailma lõpp tuleb juba 21, siis on mõistlik jõulud tõepoolest varakult maha pidada:D Sain kutse sinna ühelt oma sõbralt, kellega me muidu oleme vaid klubisid rünnanud. Enne seda toredat jõulupidu sadas maha ikka korralik kogus lund, seega jõulutunne on täiega laes:) Enne peole minekut saime kokku ühe sõbra töökaaslase ja tema date'iga, kellega koos me peole sõitsime. Üritus ise oli hästi tore, viisakas ja fun. See toimus Tartu Õlletares, mis on ikka väga spets koht! Meile olid kaetud teisele korrusele kaks lauda. Miljöö oli vanaaegse hõnguga ning alumine korrus meenutas täiega Püssirohu keldrit. Tol õhtul oli seal ka elav muusika ning nii mõnigi oskajam käis tantsuplatsil jalga keerutamas. Lahkusime umbes südaöö paiku ja jõudsin koju üsna hilja öösel - teeolud olid täiesti allapoole arvestust..

Järgmisel päeval oli mul kooli kokkutulek Tsirguliinas. WOW! Nii hea oli näha vanu õpetajaid, koolikaaslaseid ja kõndida mööda koridore, millel sai vanasti oma käimasid kulutatud. Paljusid inimesi polnud ma ca 4-5 aastat näinud; oli ka palju üllatusi - inimesed, kellega ma igapäevaselt suhtlen, jagavad minuga sama kooliteed, millest mul aimugi polnud! Nägin ka oma keskkooli-armastust, kes on nüüd üsna tõsine ja korralik pereinimene (aaah, sad). Näitasin tantsupõrandal oma puudulikku tantsuoskust (sorry kõigile, kelle varbad järgmisel hommikul sinised olid), kuulasid hämmastavaid lugusid koolikaaslaste eludest ja lihtsalt tundsin SIIRAST rõõmu, sest nii palju, kui Tsirgu kooli, ei ole ma veel mitte midagi oma elus armastanud. Kes pole nii väga palju kursis, siis olen oma elus erinevatel põhjustel korduvalt kooli vahetanud - kõrgkool, kus ma hetkel käin on järjekorras kuues kool. Nii, et võrdlusmoment on väga olemas :)

Teisipäeval käisin koolis oma viimast praktikat kaitsmas - ma arvan, et mul läks väga hästi ja kui hinne alla A tuleb, siis olen täiega pettunud. Oeeeh, that brings me down to - I DON'T WANNA FINISH SCHOOL! Mitte, et ma ei tahaks oma diplomit juba kätte saada - ma tahan lihtsalt olla koolilaps... Aga ma säästan teid täna oma halamisest - kui päriselt läbi, küll ma siis nutan. 

Kolmapäeval käisin hambaarsti juures.. Viimati käisin enne Kreekasse lendamist, mis oli 2010 aasta aprillis :D Aga mulle meeldib seal käia, sest ma saan koguaeg kiita, kui ilusad valged, puhtad, sirged ja terved hambad mul on :D Siiski - mul on paar tillukest auku ning tarkusehambad, mis arstitädile ei meeldi. Ütles, et need tuleb välja tõmmata, aga ma ei taha lasta, sest on võimalus, et nad lükkavad kokku mu esi- ja silmahamba vahele tekkinud pisikese vahe. Sel viisil ei peaks arst seda vahet kinni plötserdama. 

Neljapäeval oli meie armsas seltsimajas üks Pariisi jazzband. Ma pole elu sees mõelnud, et mulle meeldib jazz või, et seda oleks lahe kuulata. Aaaaaaga me Railiga lihtsalt istusime esireas, suud ammuli, ila tilkumas ja olime täiesti lummatud sellest ilusast muusikast. Raili armus kitarri- ja mina tšellomängijasse. Ma lihtsalt klõpsisin pilte nagu segane ja iga kord, kui tšellomees poognaga mängis, siis mul tõusid kõik ihukarvad püsti, süda peksles sees ja käed värisesid. See oli niiiiiiiiiii faking omg dsiiiisas joumaigaad. 

Reedel aitasin Kristjanil korterit värvida. Tal hakkab vaikselt remont läbi saama ning vaja veel seinad ja lagi värvida. Ma polnud seda enne eriti teinud ning meil oli räme FUN! 
Eile käisin Kristjaniga kaasas metsas. Lossil on üks jumalt äge pakett, mille käigus nad veedavad laupäeva metsas - sõidavad Unimogidega safarit, kuulavad jahijutte, lasevad õhupüssi, ambu, söövad lõkkel küpsetatud suppi, joovad vaarikavarre teed, klõpsivad looduspilte, käivad räätsaretkel jne. No tõesline mõnus pärastlõuna. Meie siis valmistasime Kristjani ja Tormiga kõike ette. Juhtus msuidugi palju ootamatut ning rahvas hilines ca tunnikese, kuid meile oli see täiesti OK kuna metsas oli MEGACOOL. Ma sain püssilaskmisega täitsa enamvähem hakkama, kuigi Kristjan ja Tormi said mu laskmispooside üle kõvasti naerda :D Ammulaskmisega sain ma tunduvalt paremini hakkama :) Õpetasin mehi ja panin täiega ässa :D Päev kulmineerus jälle Kristjani korteri värvimisega. Seekord võtsime ette seinad ja suht niisama pläkutasime õhtutundideni.

Nüüd veidi reisiplaane. 25.12 ehk täpselt jõuluajal lähen ma ühe koolikaaslase ja tema kahe sõbraga Rootsi kruiisitama ning jaanuaris Kristjani perega Hispaaniasse. Lõpureisiks plaanime tüdrukutega nädalalõppu Riias:) Saadame õega ka emme-issi jaanuaris Austriasse. Palju toredaid trippe, mis kindlasti silmaringi avardavad (ma pole Hispaanias kunagi käinud) ja elu rõõmsamaks muudavad :)

Järgmine nädal möödub täiega lõputöö tähe all ning tuleb üldse selline megakiire aeg (mitte, et muidu ei oleks). Proovin varsti jälle mõne postituse teha, millest inimestel kasu kaa on :D Mitte ainult oma elu kronoloogilises järjekorras jutustada :D

HelloKedi

Wednesday, November 28, 2012

KERATIINHOOLDUS by HelloKedi

HINNAKIRI
Lühike 40 €, poolpikk 60 €, pikk 80 € ja ülipikk 100 € :)
Võib-olla paljud lugejad mäletavad, et lasin endale kevadel teha keratiinhoolduse. Armusin ära ja vsjoo - sõltuvus. Ma lihtsalt ei kujuta enam ette, et peaksin oma juuksed SIRGERNDAMA ja väljas niiskuse pärast muretsema. See hooldus tegi mu elu niiiiii palju lihtsamaks (kes soovib, saab lugeda siit). 

See tore tütarlaps, kes mulle antud hooldust tegi, teatas mulle paar kuud tagasi, et lõpetab tegevuse kua tahab täielikult oma aega juuksepikenduste paigaldamisele pühendada. Mul oli vist päriselt nutt kurgus kuna salongihinnad algavad minu isegi mitte õlgadeni ulatuvatele juustele umbes 100st eurost :(

Otsustasin vahendi endale ise tellida ja hakata kodus muudkui ise plötskerdama. Kukkus aga välja nii, et kõigile, kellele ma mainisin, et see vahend mul kodus olemas on, ütlesid kohe 'pliiiiis tee mulle kaa, ma maksan sulle!!! Paluuun, ole nii hea!'. Nüüd on asi nii kaugel, et teen keratiinhooldust kõigile soovijatele ja tellimisel juba teine pudel :) Kes tahavad minu juurde (või, et mina teie juurde) hooldusesse tulla, andke aga märku - nt kommentaaridesse, e-mailile, Facebooki, telefonile või kuhu iganes!

Kes rohkem teavet soovib, siis olen kirjutanud kahe A4-lehe pikkuse tutvustava giidi MIS on keratiinhooldus, KUIDAS tee toimub ja mida võib, peab ja ei tohi:) Kellel soovi, võin saata selle e-mailile. Internetti üles riputada ei taha kuna nägin selle kirjutamisega ise vaeva ning ei taha, et keegi selle endale nö maha kopib :))

Siin siis mõned pildid erineva värvi, tekstuuri, pikkuse ja tihedusega juustest:)

ENNE - PÄRAST JUUSTEPESU - VALMIS HOOLDUS
Teie abimees juusteilus,
ise karvutu HelloKedi

Tuesday, November 27, 2012

Furrrrrrr




Nüüd võivad kõik loomakaitsjad minu akna alla räuskama tulla, aga ma tahaks endale karvase äärega nahkjakki. Seda kõige suuremat loomakaitsjate õudusunenägu! xD Aga see on niiiiii nummi. Ma niisama postitan nüüd pilte, mida netiavarustest leida võib, millised mulle täitsa meeldiksid:) 









Teie loomaarmastaja ja ise kaa peaaegu loom,
HelloKedi

Armastus ei küsi vanust (aga politsei võib küsida)

Kuna oma põhitöökohas ma eriti särada ja sillerdada ei saa, siis elan selle oma armsas lossis välja. Tuiskasin nädalavahetusel ringi ja laup-pühap olin jällegi lossipreili. No kes veel ei tea, siis ma olen selline suure algustähega Päike. Ma naeratan ja viskan nalja, keksin ja karglen. Üritan inimestesse süstida oma õnne-emulsiooni. Minu väljanägemisest on pmst ainult puudu vallatud patsid ja valged põlvikud. 

Hiljem töökaaslasega jutustades sain teada, et meil viibinud külalised pidasid mind just täiskasvanuikka jõudnud teismeliseks. Ma ei teagi nüüd, kas rõõmustada või valada pisar? Mitte kuangi pole seda veel ette tulnud - mind on ikka varajasest noorusest alati aasta-paar vanemaks tituleeritud. Läksin esimesse klassigi nii, et kõik minust vanemad olid. Niimoodi on see siiani jätkunud. Mitte üheski klassikollektiivis pole mitte keegi minust iialgi noorem olnud. Keskkooli lõpetasin veel täiesti alaealisena - kõrgkooli astumiseks oli vanema kirjalikku nõusolekut vaja xD

Kas on siis nii, et vanusega tuleb mõistus eksole? Iga viisaastaku kukkumisega tuleb bo-bo-bomb arukust muudkui juurde? Iga aastaga jäägu inimene aina alalhoidvamaks, diskreetsemaks - parem juba täitsa märkamatuks. Üleüldse võiksid kõik, kes on rohkem, kui 18 talve näinud, ringi käia otsekui represseeritud, suunurgad gravitatsioonist mõjutatud, peakolu musti mõtteid täis ja tuleks hoolega jälgida, et kellelegi ühtegi üleliigset positiivset sõna ei öeldaks. Täiskäigul seniilsuseni! 

Ma korraks mõtlesin tõesti, et kas peaks oma tohutule eale (muide - ma sain 4 kuud tagasi alles 21!) vastavalt käituma hakkma?  Meeeeeh! Ma kavatsen veel pensieaski see lõbus vanamemm olla, kes lennukist langevarjuga alla kargab ning lastelapsed peral, mootorrattaga ringi vurab. 

Elu tuleks ikka lõbusalt võtta ja vanust vaadatakse ikka hinge järgi - mõne 50-aastase sees elab 20-aastase hing ja mõni verinoor on hingelt ikka jumala penskar juba!


Live life to the fullest!
HelloKedi

Wednesday, November 14, 2012

KARVAPLEEGITAJA EHK BLEACHER


Ostsin endale Tradehouseist pleegitaja. Paljud tuttavad ja kindlasti ka blogilugejad teavad, et mul on süsimustad karvad all over. Kõige rohkem on muidugi alati näha käekarvad. Iga jumala kord nt söögilauas, kui ulatan kellelegi soola või küünitan ise leiva järele, siis ma mõtlen, et tore lugu küll - hea, et keegi laua taga ei oksenda kuna need käekarvad tõesti ajasid lausa südame pahaks.

Bleacher ise maksis umbes 7 eurot ja seda jätkuks ilmselt kanda ühel korral üle kogu keha. Müügil oli ka veidi odavam vahend, milles ei sisaldunud kiirendavat pulbit. Karbi seest võis leida lehekese õpetussõnadega, spaatli, topsikese, karvapleegituskreemi ning kiirendava pulbri.

1. Esmalt pidi käe (või mis iganes koha) seebi ning külma veega pesema ning hoolikalt kuivatama.

2. Teiseks segasid kokku 4 spaatlitäit kreemi ning 2 spaatlitäit pulbrit. Kandsin üsna paksu kihina kätele. Kahele käele läks vaja umbes 10 spaatlitäis kreemi ning 5 spaatlit pulbrit.

3. Nüüd pidi 10-20 minutit ootama, mil kreem mõjub. Tundsin veidi sügelust ja kipitust, aga ma arvan, et see on suht normaalne kuna põhiline koostisosa on ju siiski vesinik.. Kreem hakkas nagu kuivama ja kokku tõmbama. Mina ootasin muide tegelikult mingi 7 minutit, sest ma lihtsalt ei viitsinud rohkem ja seda jama kukkus koguaeg käelt maha. Käisin köögis ja mul oli nagu mingi heroiinirada järel xD

5. Kreem tuleb loputada maha külma veega ja VOILA!

Ma olen tõesti 100% rahul. Ma hoidsin kreemi üle kahe korra vähem peal, kui pidi ning see mõjus ikka superhästi. Karvad on täiesti heledad ning neid pole nii väga märgata, kui enne:) Soovitan soojalt, väga hea investeering! :))

Teie heläääää,
AwesomeKitty


No shave november

Mitte, et ma oleks otsustanud maailmaga popkultuuriga kaasa minna ja ennast mitte raseerida. Kannatan lihtsalt kroonilise pealkirja-vaeguse all. Vahepeal on päris palju uut juhtunud. Ma tegelen hoolega oma diplomitöö kirjutamisega, käisin happekoorimises, ostsin uue sirgendaja, tegin oma käekarvadele pleegitamist, hakkasin ise tegelema keratiinhooldusega, mängin kõvasti jälle pokkerit ja võtan jõudsasti juurde. 

Pühapäeval käisid minu juures õppimas kaks koolikaaslast, kellel oli vaja mingeid inglise keelseid asju tõlkida. Noo why not?! Muidugi tulge! Kui nad nende 10 leheküljeliste puidutehnoloogia diplomitööde kokkuvõtetega kohale jõudsid, vajus mul töll maani :D Ma pole ELUSEES ennast nii rumalana tundnud. Tegin mõlemad tööd ära, aga ragistasin niiiimoodi ajusid, et midagi hullu! Ma panin mingitele masinatele nimesid ja kirjutasid männi ja kuuse tüve ning kännu tihedusühikutest; millist kasu saab kahetasandilise sisselaskega puukoorija uuendamisest paralleelsööduga masinaks jne :D See oli ikka täielik chinese minu jaoks. Eriti hull oli see, et kuna ma ei jaga sellest valdkonnast mitte midagi, siis ma ei teadnud isegi eestikeelsete sõnatõlgete tähendusi ning paralleelselt telefoni- ja internetisõnastikuga oli alati lahti ÕS ja google :D Kogemus omaette!

Selles postituses räägin ma aga oma lõputööst. Eile käisin koolis kaitsmas oma laiendatud kava. Sain positiivset tagasisidet ning tundus, et enamusele mu idee meeldis. Selleks on siis Võru-, Valga- ja Põlvamaa taaskasutuskaupluste kaardistamine. Esmalt küsitlesin inimesi nendes piirkondades, et teada saada, kui palju neid nö kaltsukaid ikkagi on. Kokku sain neid ligi SADA! Neid on ikka MEGApalju, kuid kahjuks nende paikade residendid isegi ei tea, kui palju neid täpselt on või kus kohas nad asuvad... Uurisin nende piirkondade palgamäära ning küsitlesin inimesi, kui palju nemad nt garderoobikaupadele kuu aja jooksul raha kulutavad. Summar varieerusid 50 ja 350 vahel (leibkonniti)!! Need olid siis inimesed, kes pigem ostsid kauplustest uusi asju, kui jalutasid taaskasutuskauplusesse. 

Hetkel on kõik uuringud-küsitlused läbi ning hakkan kokku kirjutama teooriat ning andmeanalüüsi. Siiski võtan enne aja maha (sest ma näen juba unes neid müüjaid ja riideid ja silte 'uus kaup'). Tegelen praktika-asjade ja lõputööga täistuuridel alates järgmisest nädalast. 

Täna sõitsin oma superlaheda fotograafi-pliksi Marisega läbi Valgamaa poode. Intervjuude suhtes kõige ebaõnnestunum päev kuna paljud müüjad ei räägi eesti keelt ja paljud keeldusid kohe ning näitasid meile viisakalt ust. Meid see aga ei heidutanud kuna leidus palju-palju toredaid müüjaid, kes olid info suhtes väga lahked. Paljud kartsid diktofoni ning kaamerat, kuid juut nagu ma olen, suutsin nad ikkagi ära moosida. 

Kokkuvõttes võin öelda, et suurem jagu inimesi saab aru, miks on taaskasutus vajalik ja hea, kuid paljud poeomanikud rääkisid, et ega nad seda taaskasutuse-asja muidu ei ajaks, kui rahapuudus ei pitsitaks. Ostavad riideid uutena poest (omades ise taaskasutuskauplust) kuna 'ennast on vaja ikka hellitada'. Kurb.

Happekoorimisest kirjutan ma siia siis, kui olen teist korda kaa käinud kuna prg on nahk TÄIEGA JUBE! Mul tekkisid kaks sellist vistrikku, mis lausa VALUTASID! Ausalt. Ma lihtsalt pidin need ära pigistama, sest mul oli pool molli nii valus nagu oleks kuvaldaga seitse korda vastu vahtimist saanud!

Sirgendajast kirjutan kaa, aga kahjuks mul pole väga mingeid pilte eksponeerida kuna 90% mu juustest on pulksirged, siis pean mõne lokilamba kinni püüdma, et before ja after pilte näidata. 

Järgmise postituse teen aga karvapleegitajast (ma ei tea, kas see on normaalne eestikeelne sõna :D). 

Jällenägemiseni,
AwesomeKitty


Saturday, November 3, 2012

Täiuslik inimene - kes sa oled?

Kes julgeb tõsta käe ja öelda, et on täiuslik inimene? Anyone? Ma arvan, et mitte. Viimasel ajal olen palju mõelnud, kes pagan see täiuslik inimene on. Lapsepõlves oli täiuslik inimene ema. Ema tegi kõik õigesti ja tänu sellele kasvasime õega üsna tema sarnasteks. Kindlasti võivad paljud lugejad paralleele tõmmata. Teismeeas arvasin ma, et kunagi ma olen täiuslik inimene - maailmakuulus hiphoppar D'Light (või hilisem 'lavanimi' Waterhoss), kelle igapäev on pidu ja kuumad räpikutid. Praegu püüdlen ma oma täiuslikkuse poole - tahan tööd teha, siduda end kasulike inimestega, lüüa jalg mõne tähtsa ukse vahele. Püüan iga päev õppida midagi uut ning koguda teadmisi kõigist elu valdkondadest. Nagu näha, muutub täiusliku inimese kavand elu jooksul mitmeid kordi, kuid millal me teame, et just nüüd oleme täiuslikud? Milline on see täiuslikkuse mõõde?

Mul on selline lahe sõbrannade kolmik, kellega ma igapäevaselt suhtlen. Üks sõbranna elab aktiivset sotsiaalelu, teisel on kadestamistväärt pereelu ning mina olen oma sihi seadnud karjäärile. Kui meid kolme kokku miksida, saaks ju ühiskondlikus mõttes jumala täiusliku inimese! Kas tõesti? Ma arvan, et esimene sõbranna on väga õnnelik, et tal on suur sotsiaalne ringkond, teine sõbranna leiab, et tunneb ennast väga hästi oma kohe-kohe sündiva lapse ja üüratult hea mehega. Mina arvan, et kui ma mõtleks hetkel pere või seltsielu peale, jääks minu enda eesmärk kindlasti täitmata.

Mõne eesmärgiks on iga hinna eest täiuslik keha. No eks meist pole keegi sellega päris rahul, mis loodus talle andnud on. Tervikpildis olen ma oma appearanceiga üsna rahul, kuid eraldi oma keha läbilahates, leian ma pea igal sentimeetril mida, mis võiks olla parem. Mu käsivarred on ebanormaalselt paksud, mu kõhul ei peesita kõhulihased, mu suured varbad on ülespidi küüntega, mu keskmise sõrme küüned murduvad aaaalaaatiiiii, mul on kole hambavahe, mu jalad on ebaproportsionaalsed mu ülejäänud kehaga... jne, jne jne....

Nagu ka Kuldse Trio laul 'Kaalujälgija' ütleb: kui loobud hõrgutistest, pime loom, jääb kängu kaa su armas iseloom. Sellele on jube hea tõestus kuulsa rokipeeru Osbornide vaat', et sama kuulus bitchist tütreke Kelly. Ta oli juba enne oma kaalukaotamist väga ebameeldiv ja labane naine. Nüüd, olles poole oma kaalust maha higistanud, on tema vähenegi iseloom kadunud. Olles ise olnud selline LOOM, ei ole tal mingit õigust endast paar kilo raskemaid tüdrukuid paksudeks ja nõmedateks sõimata. 

Lugesin netist sellist toredat mõõdupuud, et kui naisel on ajud, on tema punktid 10, kui sinna lisanduvad veel tissid, saab kokku 100. Kui sellesse komplekti kuulub veel ilus peps ja seksikus, on punktiskaala vastavalt 1000 ja 10 000.. Aga kui ajusid ei ole, siis võta numbri eest ära '10' ja saad ainult pika rodu nulle...Täiuslik keha ei tähenda täiuslikku inimest. Kahjuks.

Iga inimene peaks õnnelik olema just omas nahas. Kui sa õnnelik pole, siis pead oma elus tegema muudatuse. Muuda suunda või pööra üldse ümber. Tähtis on, et sa ei kaotaks sellel teekonnal ennast ning jääksid truuks nendele uskumustele, mis su peas alatasa tiirlevad. Armasta ennast. Täiuslikuna või mitte, aga armasta! :)

Teie teps-mitte-täiuslik (aga siiski awesome)
AwesomeKitty

Thursday, October 25, 2012

FOTOEPILATSIOON! MILLEKS, KUIDAS JA KAS TÖÖTAB?

MIS ON FOTOEPILATSIOON?

Fotoepilatsioon on tegelikult juba üsna vana meetod karvaeemalduseks, kui nagu kõigi asjadega, siis massidesse on jõudnud see tunduvalt hiljem. Fotoepilatsiooniga peaks inimene saama vabaks karvakasvust KOGU ELUKS! Ehk siis karvad ei kasva töödeldud pinnale enam iial tagasi. Praeguseks on protseduur umbes 2-4 korda odavam, kui ca 10 aastat tagasi ning tegelikult on võimalik soetada endale see aparaat koju sama lihtsalt, kui käib ebayst huulepulga tellimine. 

Mina ostsin oma fotoepilatsioonivoucherid Zizu.ee'st. Olid midagi alla 30 euro natuke. Säärte-epilatsioon nimelt siis. Muidu maksab protseduur 51 €. Käiisn seda tegemas Tsikiita Ilustuudios Tartus, kus ma kohtasin nii meeldivat kosmeetikut, et ma vist armusin ära lausa. Ta on nii meeldiv, arukas ja hea teenindaja. Käisin seal veel bikiinivaha kaa tegemas, milega jäin 1234543485% rahule:) 

MIDA EI TOHI ENNE FOTOEPILATSIOONI TEHA?

Kaks nädalat enne fotoepilatsiooni ei tohi käia solaariumis ning kasutada isepruunistavaid kreeme. Paar päeva enne protseduuri tuleb piirkond, milelle protseduur tehakse, raseerida. Enne protseduuri ei tohiks sellel pinnal kasutada lõhnaõli, kreeme ja dekoratiivkosmeetikat. Karvad peavad olema ca 1-3 mm pikad. Fotoepilatsioon mõjub vaid kasvufaasis karvale. See on vaid 1 faas karvakasvu kolmest. Selle tõttu peaks protseduuri kordama 3-7 korda, et vabaneda jäädavalt KÕIGIST karvadest. 

KUIDAS FOTOEPILATSIOONI TEHAKSE?

Esmalt pisteti mulle pihku üks leping, mis vajas allkirjastamist ning sain infolehe, et lugeda kõikide DO ja DONT'side kohta. Kabinetti minnes võtsin püksid jalast ja viskasin mõnusalt toolile pikali. Kosmeetik pani mule peale teki ja andis mõnusa padja. Pähe pidin panema kaitseprillid, mis on sarnased solliprilidele. 

Esmalt mäkerdas kosmeetik mu jalad kokku sinist värvi läbipaistva geeliga. See oli mõnusalt külm ja tundus jalgadel nii äge. Siis võttis ta juba soojenenult aparaadilt sellise juhtmega seadeldise, millega hakkas muudkui pildistama. Ausalt, tuleb täpselt selline hääl nagu keegi muudkui pildistaks mingi vanaaegse fotoaparaadiga. Nägin prillide alt, et tuba muutus punaseks, kui välk käis. 

Kõigepealt tegi ta jalgadel kolm tiiru kolme pikka joont 'pildistades' (iga flashi vahe on ca 3-4 sekundit - jah ma lugesin :D), seejärel pidin pöörama ümber ja täpselt sama palju ka tagant poolt. Ma ei tundnud absoluutselt valu. Vahepeal käis selline mõnus surin läbi nagu oleks väikse elektrilöögi saanud (ma olen vist hiage inimene, et seda mõnusaks pean). Teisel korral käin ma kusjuures selili olles üldse magama :D See on tõesti 99,9% valutu prodetuur. 

KUIDAS KÄITUDA PÄRAST FOTOEPILATSIOONI?

Pärast protseduuri puhastas kosmeetik piirkonna ja kandis peale mingit kreemi. Ongi kõik. Tunnike möödas ja protseduur läbi. Pärast fotoepilatsiooni ei tohi käia solaariumis ega kasutada pruunistavaid kreeme.. Täpselt nagu ennegi:) Lisaks ei tohi raseerida piirkonda enne, kui järgmisele protseduurile tuled. See peaks siis juhtuma ideaalis ca 2-3 nädala (ravi alguses) või 4-5 nädala (ravi lõpus) pärast. raviperioodil ei ole mõistlik kasutada kõrge keemiasisaldusega kosmeetikavahendeid.

KAS FOTOEPILATSIOON TÖÖTAB?

Umbes nädalapäevad pärast protseduuri peaksid karvad ise välja kukkuma või murduma. Minul jäi vahele pisut pikem periood ning tõepoolest - mitmesse kohta lihtsalt enam karvad ei kasvanudki! Karvakasv oli juba pärast esimest protseduuri kahanenud ca 30%. Võin tõsiselt öelda, et protseduur aitab väga hästi! :)

KAS FOTOEPILATSIOON SOBIB IGAÜHELE?

Pmst küll, kui sa pole rase ega ei imeta (parem, kui ei ole ka menstruatsiooni). Haigused nagu suhkrudiabeet, südame-veresoonkonnahaigsued, onkoloogilised haigused, nakkushaigused ja herpese äge vorm on samuti vastunäidustatud. Siiski ei saa ka fotoepilatsiooni teha püsimeigile, haavanditele ning tatoveeringutele. Kõige efektiivsem on see protseduur neile, kellel on hele nahk ja tumedad karvad. Seega - JESS! Üks kordki võin õnnelik olla oma itaallase karvakasvu üle :D

Ma tõsiselt soovitan, kellele vähegi karvad (või sissekasvavad karvad - nagu mul) muret teevad - koguge veidi raha ja käige fotoepilatsioonis. See on tõesti väärt investeering:))

Teie juba vähem-karvane,
AwesomeKitty

Monday, October 22, 2012

Kedi lähiminevikus

Mis ma siis vahepeal korda olen saatnud? Nagu te teate, olen ma metsarattur. Ühel õhtul metsas kimades sattusin ma veidi kõrvalisemasse kohta, kus ma lihtsalt pidin šoki saama! Keegi oli vaid veidi loomasööda kohast eemale tassinud ca aasta-kahe vältel kilosid prügi. Ma olin nii kuri! Mis kurat su peas toimub, kes sa oma jäätmed metsa alla vead? Järgmisel päeval käisin seda kräppi koristamas ning uskuge või mitte - koristasin mitu tundi ning prügi oli niiiiiii palju, et pidin käima autoga kaks tiiru. Sealjuures toppisin täis nii pagaasniku, kui salongi. 

Vahepeal sai ka mu kullakallis Kaisake aasta vanemaks. Käisin tema juures, sõin mõnusa koduse salati ja koogi. Pidu toimus tema Antsla-kodus, kuhu oli oodatud vaid lähedane perering. Kaisal on titatähtaeg juba detsembis, sellepärats ka vaikne perekondlik istumine. Kaisa mehe, Peebu, ema kiitis mind ja küsis, kust ma oma sära võtan. Te ei kujuta ette, kui soojaks see südame tegi! Kuigi eestlane on suht vaoshoitud ja niisama tühja-tähja pärast kedagi kiitma ja meelitama ei hakka, on siiski meil palju mõnusaid inimesi:)

Paar ennveed tagsi oli lossi juures valla allasutuste pidu. Pidu ise oli retro-stiilikas. Mina ja kultuurispets avasime peo tibutantsuga. Ohhh it felt so good to be back on stage! Peol kuulasime vanu hitte, vaatasime Žuuriku seiklusi ja Potsatajat, sõime kiluleiba ja üleüldse oli hullult seff õhtu. Suurem osa naisi oli mõistagi end riietanud 60ndate stiilis. Seda ka mina. 60ndad on lihtsalt kõige lahedam aastakümme ever!

Käisin ühel õhtul pärast tööd Seltsimajas Karli kidraproovi kuulamas. Seal õpetas Kristjan mulle trumme. Ma olen selgeks saanud juba paar basic-rütmi ja mingi 'jooksu'. Ma olen niiiii fääsineited sellest ja loodan, et tal jätkub viitsimist mulle trummimäng vähemalt 5% selgeks õpetada :))

Hakkasin käima ka Zumbas. Plaanis on esmaspäevad teha aeroobika- ning kolmapäevad zumba-päevadeks. Mul on superlahe trennikaaslane Gertu, kellega me nii kartsime, et oleme kõige saamatumad kogu saalis, aga kokkuvõttes tuli meil isegi üsna normaalselt välja! :)

Kui teil kaa nii lahedad ülemused oleks,
siis te naerataks kah niiviisi! :)
Käisin ka eelmine nädal kahepäevasel tripil oma kalli vallarahvaga. Meie teekond viis meid mööda Peipsi kallast Ida-Võlumaale. Justnimelt - Võlumaale - sest seal on tõeliselt ilus! :) Kuna ma olen täiesti lumatud vene kultuurist ning sellest rahvusest üleüldse, siis minujaoks oli see reis nagu rusikas silmaauku. Käisime külas Sibulatalu Kostjal, kes pakkus meile teed, pirukat ja kooki. Soetasime igaüks endale palmiku Peipsi sibulaid ning kuulasime, kuidas tänapäevani Peipsi ääres sibulat kasvatatakse. Mul on jube kahju, et Eesti turul on saanud määravaks faktoriks pigem hind, kui kvaliteet - seega on odav Poola sibul maitsva Eesti oma täitsa välja puksinud..

Külastasime ka vanausuliste palvemaja ning muuseumit. Kuulsime kõike vanausuliste ajaloost, traditsioonidest ning elu-olust. See oli SUPERhuvitav. Soovisime külastada ka ambulARTooriumi, kus pidi olema noorte tehtud kunstinäitus. Vanasti oli seal olnud kohalik arstipunkt - sellest ka selline nimi. Kahjuks Mašat, kes ukse lahti pidi tegema, hetkel polnud või ei tahtnud ta lihtsalt meiega rääkida:( Kogu meie seltskond kuulas lihtsalt suu ammuli. Külastasime mõistagi ka Kuremäe kloostrit, sõitsime mööda pankrannikut, kus igaüks sai korra ka üle ääre tühjusesse kiigata. Hilisõhtuks jõudsime Meresuu SPAsse, kus sõime nii rikkaliku õhtusöögi, et mul oli pärast väga raske isegi liigutada. Sellest hoolimata tegime all baaris mõned dringid kuna ühel meie hulgast oli just sel päeval juubel. 


iPad 3
Oma iidoliga
Järgmisel päeval külastasime põgusalt Narva linna vaatamisväärsusi, sealhulgas suurt kindlus-muuseumi, millest ma siiani väga vaimustuses olen ning ühte kirikut, kuhu mahub tervelt 5000 inimest. Seal muuseumi ees oli suuuuuur kuju Leninist. Sain sellega teha ka pilti! Kes ei tea, siis mu lapseea-vaimustus oli Lenin. Ma joonistasin kümneid pilte temast. Teised fännasid Pritnit, Präädi, Spaisse & Päkkstriiti... Mina aga Leninit :D Seal kirikus oli kõige hämmastavam vana ja uue kooslus. Seal ootas meid täiesti juhuslikult endine Urvaste kirikupapp, kes meile kõigest lähemalt rääkis ning ka mõned suveniirid müüs.

Tagasiteel imetlesime veel üle jõe suursugust Venemaad ning tegime mõned kaubanduslikud kalaostu-peatused. Sangastesse jõudsime tagasi õhtuks.

Meelise uus 'tagavara-auto'
Sel samal õhtul käisin ma CTs. Võru CTs. Minuga olid mõned sõbrad-tuttavad. Meie punt oli ülilahe ja nii lõbus pole mul ammu olnud. Viimati sai niiviisi klubis käidud ilmselt eelmisel talvel. Kuigi ma käiks tantsimas kolm korda nädalas, kui võimalus oleks. Seekord asi muidugi ei piirdunud vaid tantsimisega ning rumm tegi tuju nii lõbusaks, et viis mind lavale Maccarenat võidu tantsima :DD Sain auväärse teise koha, kuigi ma ei mõika KUIDAS?! Ma ausalt ei saanud mitte midagi, mida ma tegema pean.. Kuigi tavaliselt ma võiks Maccarena ka magades ära tantsida :D Kusjuures ma üldse viina ei joo. Mulle ei meeldi selle maitse. Minujaoks täielik jäledus ja ma ei kujuta ette, mismoodi ma seda üldse nooremana kurgust alla sain kulistada. ÖÄK! Aga üks tuttav tegi mulle mingi shoti. Viina oli mingi 75% ja seal peal tilgake Sprite'i. Ma jõin selle ÜHE LONKSUGA ära niimoodi, et ma ei saanud arugi, et tegemist viinaga oleks olnud. Julge hundi rind on ikk rasvane küll :D Seega väga kreisi pidu väga laheda rahvaga! :))

Teen paari päeva jooksul ka postituse fotoepilatsioonist, kus ma nüüd kaks korda käinud olen ;) Sain endale muideks pähe ka Slaavi juuksed. Nendest räägin oma 'juuksepikenduste' posti all paari nädala pärast, kui veidi rohkem pesemisi selja taga ning sott selge, mis imeloomadega tegu:)

Endiselt teie tegus,
AwesomeKitty

Monday, October 8, 2012

NÄDALALÕPP VÄRSKAS!

..ehk PUHKUS ELU ALLIKATEL! Õnnestus eelmisel nädalal külastada kogu nädalavahetuse vältel Värska Sanatooriumit. Ma ütleks, et 10-palli süsteemis annaks hindeks 9! See oli niiiii super kogemus! Juba sinna jõudes valdas mind täielik ekstaas ja ma ei suutnud naeru oma näolt kuidagi kaotada! Ma lihtsalt irvasin nagu debiilik :D Kõik oli nii ilus. Ilm oli ilus, see kompleks oli vaimustav ning teenindus fanastiline!

Saabusime täpselt 17:00, mil oli check-in. saime kätte toa, mis oli rõdu ning järvevaatega. Kogu tuba oli sisustatud roosalt :D Täpselt minu tuba:) Õhtusöögile läksime kell 18:00, mis oli minu jaoks veits pettumus kuna see söök oli seal kogu aja vältel täielik Eesti. See on siiski raviasutus, kus valdavas osas vanurid või vanemapoolsed inimesed. Imelik oleks kaa, kui seal itaalia või hiina kööki serveeritaks. Toidu maitsel iseenesest midagi häda ei olnud.

Kogu maja oli SUPERstiilne. No tõepoolest, ma pmst igal nurgal ahhetasin, et WOW-WOOOOWWW-WOOOOWWWW! Teenindajad olid väga abivalmid ning viimasel hommikusöögil ütles mulle üks buffeetädi, et 'te olete nii rõõmus koguaeg! Ma polegi veel elus nii toredat naist kohanud!'. Nii armas :) 

Õhtul läksime baari, mis asub sanatooriumi keldrikorrusel. See on supermugav ja väga hea teenindusega koht, kus sellel päeval oli kahjuks mingi Heino sünnipäev. Sünnipäevarahvas iseenesest oli väga viisakas ja tore. Mängis tantsuks bänd. Meie lauda istus mingi purupurjus mees, kes hullult sõpsi pani ja üldse selline ülevoolav oli. See meid väga isegi ei häirinud. Meid häiris TUGEVALT aga see, et kaks ca 40ndates naist, kes ennastilmselgelt 24seks joonud, räuskasid tantsuplatsil nii kõvasti, et bändi oli vahepeal täitsa raske kuulata. Läksime seega üsna varakult tuppa.

Järgmisel hommikul ärkasime, käisime söömas ja siiiiiis vaatasime toas telekat! Ausalt! Me muidu üldse telekafännid ei ole ning saime ka kohe veelgi kinnitust, et sealt siiski pole mitte midagi vaadata. Kõik saated, millele silm jäi.. No neid oli lausa piinlik vaadata. Kokasaade 'Lusikas' oli üks neist. Need saatejuhid seal, kes vähemalt tolles saate solid, sobiks pigem kuskile kööki kokkadeks, kes oma suud ei ava. Samuti vaatasime mõned minutid kuulsat 'Glee'd. OUMAIGAAD! Vott see oli kogemus. Sellist asja on raske oma mälust kustutada. Kahjuks.

Tegime selle päeva jooksul ka mõned protseduurid. Kolm tükki sisaldus paketis ning massaaži ostsime juurde. Esmalt siis pärlivann. See on selline muliseva veega vann, kuhu tuleb paljalt sisse ronida ja 10 minutit olla. Mul pole aimugi, mida see tegema pidi, aga päris äge oli küll. Läksin sinna ujukate väel ning hakkasin juba sisse ronima, kui üks naine ütles 'võtke paljaks'. Ma küsisin, et eeee kõik võtan ära vä :D Minu jaoks oli megaawkward seal ruumis tädi ees porgandpaljaks kiskuda, seda enam, et kõik vannid olid eraldatud vaid kardinatega ning pmst võis teise varbaid näha, kes kõrval vannis :D Kristjanile muide otsiti kuskil koridori lõpus hoopis teine vann kuna ta oli tavaliste jaoks liiga pikk :D
Teine asi oli soolakamber. Meile anti mingid kitlid selga ja läksime meganummisse tuppa, kus kõik oli soolast (ma tean, sest ma maitsesin seina!:D) ning seina seest tuli soolaauru. Mul oli megaigav seal ja lasin Kristjanil pilte teha endast ning mängisin laste liivakopaga põlvini soola sees.

Kolmas asi oli massaaž. Minule tehti selg-jalad ning Kristjanile selg-pea-käed. See oli nii mõnuš ja mssöör kaa supertore.

Käisime ka ratastega ümbrust uudistadamas. Kusjuures me rataste numbriteks olid M3 & M5 xD Minek küll eriti hea kahjuks polnud.. Sõitsime mööda loodusradasid ühte vaatetorni, kus mul mõistagi vaja Feissi-pilte teha eksole :D Seal siis ukerdasin vastu prügikasti kuni ühe korraga olid nii prügikast, M3, kui Urbanik pikali maas :D Nii minulik!

Laupäeval õnnestus käia ka Setode Tsäimajas kohvitamas. Niiii mõnus koht! Me oleme seal mingi klassiekskursiooniga käinud, aga niimoodi kahekesi istudes, oli mulje ja elamus ikka hoopis midagi muud:)

Pärast kohvitamist tsillisime parklas ning millegipärast tulid jube rõõmsad laulud raadiost. Seega ma panin täiega parklarokki! :D Tantsisin nagu segane, sest siis jõudis kohale, et mul on PÄRISELT kaa kaks vaba päeva jutti!!! Käisime enne õhtusööki veel veekeskuses piljardit mängimas, kus leppisime skooriga 1-1 :)

Õhtul käisime veel Värska Veekeskuses varbaid leotamas. Kristjan tahtis rohkem ujulas ujuda ning mina rohkem saunas istuda ning veepargis hullata. Kuna sauna minekul väga hästi pole näha, kes seal saunas juba on, sattusin ma üksi kuue mehega sauna. Mina, noor ja väike tütarlaps, istusin saunas KÕIGIST meestest kauem. Ma trumpasin nad kõik täiega üle :D Selleks hetkeks, kui mina sealt lahkusin, oli seltskond juba täiesti vahetunud ning mõned isegi juba mitmendat tiiru! JUHHU, tänan issit tema ülikuumade saunade eest! Pärast veeparki lebotasime ja pläkutasime niisama ning jäime tuttu, et hommikul oma paradiisist lahkuda.

Hommikul asusime teele pmst kohe pärast hommikusööki, milleks olid pühapäevale kohaselt - pannnnnkoogid! :)

Koduteel pani Kedi muidugi GeoMaps Urbanik edition'i tööle ning eksisime täiega ära. Sadas rämedalt vihma ja oli üldse selline vastik äratulek.

Kokkuvõtets oli meie nv-tripp SUPER! Maksma läks pakett koos lisaprotseduuriga 106,5 eurot (4 protseduuri, 2 ööd, 5 söögikorda, rattalaenutus, veepargi piiramatu pääse, käimiskeppide laenutus, 1 baaripääse). Kütuse, jookide-söökide (mida me toas & baaris sõime) ja piljardi peale läks kahe peale kokku umbes 100 eurot. Seega oli meil supermõnus nv 150 per kärss. 

Soovitan Värskat soojalt. Kindlasti lähen ka ise sinna tagasi, kuid nüüd enam mitte nii lühikeseks ajaks:)


Teie spapliks,
AwesomeKitty


There was an error in this gadget