Tuesday, October 15, 2013

MAOVÄHENDUSOPERATSIOON! Lembi: "Enne kandsin seda, mis selga mahtus, nüüd seda, mis meeldib!"

2013 suvi
Lembi on intelligentne, hea suuvärgi- ja laia silmaringiga pealinna pliks. Pärit on Lembi Valgamaa metsavahelisest talust, kus me lapsepõlves kilgates mööda lehmakarjamaad lekat mängisime. Pärast lekat ja suplust Pikkjärves kostitas vanaema meid mannapudru, kaneelisaiakeste, pannkookide või mõne muu vanaemaliku maiusega. Proovigu me vaid öelda, et poole taldriku peal kõht täis sai! Pidime alati muidugi mõtlema Aafrikas nälgivatele lastele ning taldriku leivakooruga puhtaks limpsima. Head inimest peabki palju olema; paks laps, ilus laps. Ja nii edasi. 

Lembi on alati olnud ilus laps - istuv töö, aeglane ainevahetus, gaasilised joogid ning geneetika on seda ajapikku vaid süvendanud. Veerevale vankrirattale lükkas hoogu juurde ka aeg-ajalt kuratlikult hästi maitsev Räägupesa burks. 

Kord kodus pliidi alla puid toppides, sattus Lempsile tulematerjaliks pihku paar aastat vana Postimees. Lehes hakkas silma artikkel maovähenduslõikusest. Seks hetkeks võttis võhmale isegi üle tee poodi vantsimine, rääkimata mingisugusestki trennist. Kuigi ta oli juba ammu leppinud, et ekstrasuur rõivasuurus ta riidekapis alati põhiliseks jääb, jäi opi-idee siiski pähe keerlema. Toona kaalunumber tõusnud 130ni. Kehamassiindeksiga 48.

Lembi enne operatsiooni
Nädal aega peas kestnud Ameerika mäed - üles-alla-üles-alla - päädisid kõnega perearstile, kes idee momentselt heaks kiitis. Vajalik saatekiri kirurgi juurde Ida-Tallina Keskhaiglasse taskus, järgnesid vajalikud testid - ultraheli, südamefilm, gastroskoopia ehk mõõganeelamine, hunnik vereproove, kohtumine anestesioloogiga ja bariaatriaõega. Konsultatsioonides päriti põhiliselt kaalu kõikumise kohta ning tehti tarvilikud mõõtmised. Esimesest konsultatsioonist päris operatsioonini kulus kolm kuud ja neli päeva. Tegelikult on arstide juurde pääsemiseks järjekorrad pikad, kuid Lembi valis endale arsti, kellel polnud veel sellist megakuulsust nagu Maili Sairusel või Andruss Unzip'il. Arstitädiks oli noor naisterahvas nimega Airi Oeselg, kes tegi hiiglama head tööd!

Eestis on antud operatsioon levinud vaid mõned aastad, kuid juba on paljud inimesed suutnud oma elus tänu sellele teha Format C ja installida peale uue ning parema Vindooza (mitte 8). Juhul, kui KMI e kehamassiindeks on üle 35 ja on kaasuvad haigused või on KMI üle 40 ja pole haigusi, tasub opi eest haigekassa. Kui KMI jääb alla 40 ning kaasuvad hädad puuduvad, maksab operatsioon kuskil 3500-4000 eurot. Kõikide antud protseduuri läbiviivate haiglate kohta saab informatsiooni www.kergemaks.ee. Lembi manitseb inimesi aga mitte Ida-Virumaale magu vähendama sõitma kuna seal olla mitu patsienti käpard-arsti tõttu kõrvad pea alla pannud. 

Maovähenduslõikus ehk Bypass võttis aega poolteist tundi, kuid haiglas tuli veeta kokku kolm päeva. Tuttu jäädes on magu veel ligi 2 liitri mahutavusega, ärgates saab pigistada kõhtu umbes 100 ml toitu. Lisaks on kõhul viis pisikest auku - justkui oleks UFOd külas käinud ning katseid teinud. Samas kui piisavalt armikreeidega jännata, ei jää neidki näha. Lembi on muidugi laisk, sest arm kaunistab naist. Samuti ei tee talle muret üleliigne nahk - mökerdab ikka "püha vett" e Palmersi trimmivat kehakreemi ning muudkui kahaneb. 

Taastumine operatsioonist võttis aega umbes nädala - juba nädalavahetusel lõi Lemps onu juubelil tantsu. Tordid-salatid-kringlid jäid siiski lauale. Lõikuse järel peab kuu aega igasugu tahkest toidust käbarad eemal hoidma. Vältima peab tõstmist ja suurt füüsilist pingutust. Resti 0,33 l siidripurke võib ühest nurgast teise vinnata, kuid šašlõkipotid tuleb viia järgmise tiiruga. Vastasel juhul võivad haavad lahti rebeneda. Kõhulimagajad peavad mõneks ajaks külje- või seljaga sina peale saama. Samuti võiks juba haiglas Savisaarele kirja kirjutada, et koduteel tänavaaugud üle sillutataks. Mulgud asfaldis võivad kaasa tuua väga põnevaid juhtumeid. 

Kuigi pärast kriitilist taastusperioodi võib süüa-juua mida tahes, on ülimalt soovitatav juhinduda tervislikest toitumisharjumustest. Söögi ja joogi vahele peaks jääma 15 minutit. Kui seda reeglit rikkuda, võib mao väga kiirelt välja venitada. Liiga palju süües on võimalik isegi mao lõhkemine, kuid Lembi arvab, et ülesöömine pärast oppi on üsna võimatu. Liialt süües hakkab lihtsalt paha ja võib tekkida nn dumpingu sündroom - higi jookseb, tekivad külmavärinad, iiveldab ja võimalik on ka oksendamine. 

Lõikusejärgselt võib alustada vesiaeroobikaga, kepikõnniga. Samuti soovitatakse jalgrattasõitu. Lemps väristab naba kõhutantsus. Pärast operatsiooni peaks võtma hulgaliselt vitamiine (D, multi jne), et keha kõik vajalikud ained õiges hulgas kätte saaks. Siiski on isegi koos vitamiinipoistega üsna tavapärane, et mingil hetkel langeb palju juukseid. Lempsil on karvavahetus jäänud talutavuse piiridesse ning ka nahatekstuuris pole mingeid muutuseid. Tavaliselt on esimene piirkond, kust naised kaalu kaotavad ikka rind, kuid ka see on Lembil endiselt volüümikas!

Nüüd, kui operatsioon tehtud, läheb Lembi elu vaid ülesmäge. Suurel või väiksemal kaalukaotusel on alati egotõstev mõju, mis tõukab julgemate otsusteni. Lembi mõtleb pärast elumuutvat protseduuri üha rohkem ensele ning suurem tähelepanu pööramine välimusele, on muutnud teda hulgaliselt enesekindlamaks. Poes pöörab ta suuremat tähelepanu koostisele ning valib meelsamini värsket toitu. Maovähenduslõikuse läbinud naeravad, et koos selle protseduuriga sai ajuopi kauba peale.

Riietevaliku tohutu suurenemise tõttu arvab Lembi, et temast on saanud pisike šopahoolik. Eelnevalt oli Lembil väga raske leida riideeset, mis kenasti istuks ning tihtilugu tuli valida midagi, mis selga mahtus. Nüüd kannab ta kõike, mis meeldib. Siiski pole harvad juhud, kui riidepoe kabiinis leiab ta end selga proovimast asju, mille suurus vastab ta vanale kaalule. Oma uue minaga harjumine võtab veel aega, leiab ta. Tema uue välimusega pole harjunud ka töökaaslased, kursaõed ja tuttavad. Lembi ise arvab, et see on naljakas. Vaimustavad on kaasmaalaste tähelepanekud ning innustused - inimesed, kellega iial sõnagi pole vahetanud, on nüüd usinad komplimente pilduma!

Lembi noorema õe Liinaga
Nagu kõigi operatsioonide puhul, on tähtsaim lähedaste toetus. Kuigi Lembil oli see täiesti olemas, liitus ta foorumiga, kus kõik maovähendusoperatsiooniga kokku puutunud inimesed üksteisele taastumisel toeks on. Samuti leiab sealt palju infot. 

Lembi on kaotanud veidi rohkem kui aastaga poole oma kaalust. Hetkel kaalub ta 68 kilo ning pole oma eluga iial nii rahul olnud. Kuigi KMI kalkulaatori järgi on ta ideaalkaal 57, ei ole ta seda numbrit endale iial eesmärgiks seadnud. Tähtis on see, et inimene tunneks end oma nahas hästi ning oleks õnnelik. Maovähendusoperatsioon oli Lembi sõnul ta elu parim otsus!

HelloKedi

Wednesday, July 24, 2013

Laisa/tegusa inimese ilunipid e MAGA END ILUSAKS!

On kahte sorti inimesi - laisad ja tegusad. Üldiselt pole kummalgi aega. Laisk eelistab poole päevani voodis lebada ning üritab võimalikult väheste liigutustega kuidagi elust läbi kulgeda. Selle asemel, et kreemide ja möksidega tundide viisi jännata, bronnivad ühte ilusalongi kord kuus kõikvõimalikud rituaalid. Ja mahtugu need kolme tunni sisse! Tegus aga seevastu üritab oma tihedasse graafikusse mahutada lõunapausi-näohoolduse, pühapäevahommikuse küünehoolduse (kell 7:10, mõistagi) ning reedeõhtuse juuksurikülastuse enne koosolekut, mida ta hoolega juuksuritoolis ette valmistab. Ja nii edasi. Üks, mida aga mõlemad kahjuks või õnneks tegema peavad, on magamine. See paratamatu elu osa, mis muidu räige elu raiskamisena tundub. Me magame mingi miljontriljon tundi oma elust. Selleks, et laadida end energiaga, mida tegusal ajal rõõmsalt laristada. Et magamine täiesti pointless ei tunduks, kriban üles mõned ilunipid, kuidas end jumalannaks magada.

1. Enne, kui asud kõike jura endale peale möksima, viska peale hambavalgendus. Ise valid - kas siis plaastrid, suhupistetav UV-lamp, vesinikutupsud või miski muu imevalgendi. 

2. Kui plaanid hommikul pessu tormata, siis viska pähe juuksemask. See ei pea olema hirmkallis Kutsi-Mutsi, Tiigi või Šššššvartskofi wunderravi. Mina teen näiteks oliiviõli, riitsinusõli, rosmariiniõli, mee vms maske. Muidugi võib ka jumalatavalist juuksepalsamit pähe toppida. Pärast tõmba dušimüts pähe ikka.. Või kilekott - olen ka seda varianti kasutanud :D

3. Ripsmetele kanna seda samust imetoodet - riitsinusõli! Ma ostsin mingisuguse ripsmeseerumi, mis peaks olema taoline, kui Maxylash vms, kuid ma ei näe küll mingit erilist erinevust, seega ma arvan, et pole eriti mõttekas kulutada 50 eurot imetootele, kui apteek sulle paari eurtsiga potskatäie õli on nõus pihku pistma. Riitsinusõli paneb karvad kasvama - ikka tugevamaks ning pikemaks! Kes tulevases jõulunäidendis ahvi-rolli sai, siis võib sellega end üle keha sisse mäkerdada!

4. Huultele võib kanda ikka paksu-paksu kihina rasvast võiet, vaseliini või mesilasvaha. Hommikul oled suudlusvalmis! Vaata, et vannitoa peeglit maha ei murra, sest ooo, kallis, need huuled, mis seal vastu prunditavad...

5. Näkku võib panna kõiksugu öiseid maske, kreeme, seerumeid, ravisalve jne. Ma armastan Himalaya acne-treatmenti näiteks. Õhtul lähed magama - punnid. Hommikul ärkad - ei punnid.

6. Naise vanust pidi lugeda saama kätest. Seetõttu võid igal öösel tõmmata käed-jalalabad paksu kreemikorra alla. Sobivad jällegi igasugu rasvased määrded. Väljaarvatud suusakas. Ja automootorimäärded. Okei, noh kasuta nt Helosani. Või Neutrogenat. Palmers on samuti VÄGA mõnus! Tõmba kätte-jalga paksud, pehmed ja naturaalsest materjalist kindad-sokid ning hommikuks on sul 9-aastase jäsemed! Kui viimast lauset lugeda tundub see so wrong on so many levels...

Magage terviseks (ja iluks), kaasnaislased!
HelloKedi

Wednesday, July 17, 2013

SÜÜTUD PATUD EHK KALORIVAESED MAIUSTUSED

Oooo tõstke käsi püsi, kes magusat armastab? Ououou, laske käed alla, ma ei näe päikest enam. Just - mina samuti. Jäätis, šokolaad, küpsised, kommid, koogid, tordid, muffinid. Ma näiteks vahepeal armastasin pärast tööd hapukoort pruuni suhkruga segada. PÜHA MÜRISTUS, MIS NAUDING! Üsna äkiline kaalutõus aga lükkas mind üha enam 'äärele'. Taganemistee pühkis pekitornaado ning tuligi hüpata - suhkrust loobuda!

Isud ikka tulevad ning korra ostsin ka 100g paki Oreosid ning 150g paki vahukomme. Ma tunnen ennast ning ei saa sinna sinna mitte midagi parata - ma vajan maiuseid. Selleks olen ma nüüd põhjalikult uurinud, mida kasulikku, kalorivaest ja/või tervislikku saaks suhkrukire ajal hamba alla pista. Olen avastanud suussulavaid maiustusi, mille pärast ei pea peegli ees pisarat laskma või FBs seakombel ringi tuhnides kõhnade sõbrannade piltide tõttu žiletti veeni torkama. Peaaegu neis kõigis sisaldub looduslik suhkur, seega manitsen teid mitte nendegagi üle pingutama. 

1. Kaneel 100g 247 kcal
Jumala eest! Lahmi seda julgelt igale poole. Sinna kuhu vaid arvad, et sobib. Lusikatäis kaneeli päevas aitab kaalukaotusele isegi kaasa!

2. Õun 100g 52 kcal
Õuna söömisega ei tohiks liialdada, sest psssssst - see paneb pussama. Üks-kaks õuna päevas on aga väga OK. Nagu nad räägivad - 'an apple a day keeps the doctor away'

3. Kiivi 100g 61 kcal
Nõnda nagu kiivi sõber õungi, on see Uus-Meremaalane kasulik ning üks-kaks kiivutškat päevas hoiab seedimise korras. 

4. Mesi 100g 304 kcal
Naturaalne mesi on väikestes kogustes kasulik. Kui miski vajab sekka magusalaksu, siis pigem lusikatäis mett, kui pahasid suhkrukristalle!

5. Arbuus 100g 30 kcal
Arbuus teadupärast aitab kehast välja viia toksiine pannes su pelleriust kulutama. Ma olen isegi full-on arbuusipäevi teinud, selle asemel, et vett ja smuutisid detox-eesmärgil kõrist alla kallata. 

6. Tume šokolaad 100g 546 kcal
Noh.. Nii ja naa eksole. Kasulikum on ta kindlasti, kui mmmmmnämmmaaad Fazeri või Kalevi piimašokolaad-unelmad, KUID palun öelge milline magusasego suudab osta 100g tumeda šokolaadi ning iga päev sealt ÜHE tüki süüa? Not me!

7. Marjad 100g keskmiselt 25-50 kcal
Kõige kasulikum on süüa marjasegusid - jõhvikad, maasud, metsmarjad, mustikad. Suvel võib ju kaks head ühendada - mine korja metsast magusaid mammusid. Kehaline aktiivsus, värske õhk ja tervislik snäkk üheskoos. Võid naabritädi Tiiu aias raksus kah käia - adrenaliin ning kibekiire jalgadele valu andmine, kui naabrionu Kalju jahikaga taga ajab, põletab rohkemgi kaloreid, kui metsas teosammul uitamine!

8. Kreeka jogurt 100g 59 kcal
Ma ei mõista üldse, kuidas ma kunagi mingit maitsega jogurtit sisse kühveldasin. Kreeka naturaalne jogurt on maailma parim asi. Pealegi saab ise luua täpselt sellise maitsega jogurti, mille järgi parasjagu isutab!

9. Stevia 100g 398 kcal
See uskumatu maailmaime! Stevia on suhkruasendaja, mis on umbes 300 korda magusam, kui suhkur ning supermadala kalorsusega. Tehakse seda imeasja mingi laheda taime lehtedest saadava plägaga. Maitseb veidi veidralt, kuid sellega harjub kiirelt! M
a olen täiesti stevia-usku esimesest hetkest. Võiks öelda, et armastus esimesest silmapilgust (suutäiest?) ikkagi eksisteerib...

10. Tarretis (kaloraaž sõltub tarretisest)
VIIMANE, KUID MITTE NII HAPUPIIMANE! Saa oma võdisevast lahti võdisevaga! Kõlab uskumatult, aga kühveldades sisse 1500 ml tarretist, saab mu päevakaloraaž kõrgemaks vaid 56 kcal võrra! See on täiesti uskumatu! Sama palju jäätist uhades oleksid hetkega täis lausa kahe päeva piirkalorid! Ma kasutan suhkruvabasid low-cal pulbreid - päevas kaks pakki ehk 8 portsjonit (+1000 ml vett). Lisan sinna teelusikatäie želatiini ja uhan juurde lisaks 500 ml vett. Ja nii lihtne ongi! Enne tööleminekut võtab kogu protsess 2-3 min, kümikusse ning töölt tulles võin rahuliku südamega supilusikaga suurest kausist tarretist õgida nii, et pluus eest rokane ja kõht punnis! Mis te arvate, mida ma hoolega hetkel seda postitust kirjutades kugistan? :D

Mõned toredad magustoidud, mida mulle meeldib neist kokku plötserdada:

1. Ahjuõunad kaneeli ja pisikese meega (sega mesi ja kaneel kokku, kalla plaadile valmislõigutus õuntele, mille alla on sentimeeter vett kallatud ja küpseta miski normaalse kraadi juures normaalne aeg, haha)
2. Kreeka jogurt soojade marjadega
3. Kiivi+kaneel+törts kreeka jogurtit
4. Kreeka jogurt stevia ja kaneeliga
5. Arbuusist väljanirisenud mahla saab lisada veele - SUPER, mis maitse! :))

SWEET ON, FELLOW SWEETLOVERS! Ühel päeval kohtume me kõik veel stringbikiindega rannas !(munchime tarretist ja oleme tundivalt õnnelikumad, kui suguõed, kes vatitupse apelsinimahlaga järavad!)

Väga magus HelloKedi

Saturday, June 8, 2013

SUU PUHTAKS! ehk kuidas ma aastaga oma sõbrannadest ilma jäin

GO PHUCK URSELF, E1
On ammugi teada, et mehe ja naise vaheline sõprus on võimatu. Olen viimase aastaga hakanud kahtlema, kas üleüldse mingi sõprus siin maamunal eksisteerida saab... Mehe ja naise, naise ja naise, UFO ja inimese, looma ja raamatu, nõudepesumasina või tiigivetika. Pärast pikka arutelu endaga (sest vahepeal tundub, et olen ise enda ainuke sõber) otsustasin selle loo siia kirja panna. Ehk on kellelgi arvamusi, kogemusi, kommentaare? Pange aga usinalt kommentaariumisse kirja ning arutame! Kui mõni Miss Eks-Sõbrants arutleda tahab, siis kommentaarium on väga avatud ka selleks :) Medalil on ju alati kaks poolt!

Mul pole küll mingeid erilisi saavutusi elus ette näidata - ei leia minu kohta Vikipeediast artiklit, minu järgi pole üheski linnas piseimatki põiktänavat. Samuti ei ole ma publitseerinud ainsatki eneseabiraamatut ja puudub ka kogemus poseerida ühegi ajakirja kaanestaarina. Siiski - ma pole iial pidanud ka kedagi millegi nimel selga pussitama. Ma arvan, et see on juba omaette saavutus. Minu sõbrannad aga nii ei arva. Saavutada hea enesetunne kellelegi kehvasti ütlemise või sootuks reetmisega on minu sõprusringkonnas kasvav trend. Aga miks? Miks ei võiks mu sõbrantsid fännata klik'änd'grõu lillepotte või peksta põhja oma trendomeeter Fashion TV'd tšekates? Mul on üks vanem sõber, kes mulle alatasa ütleb, kuidas ta kadestab mu noorusest tingitud usku maailma headusesse. Ma tõepoolest usun, et inimesed on ilusad ja head. Miks peaks üldse keegi tahtma oma ellu kurjust, draamasid ja õelust? Õelus.. Tundub, et see on tuletatud sõnast õde.. Pagana suguõed, mis teil viga on? 

Miss Printsess: 
Miss Printsess teab, et ta on hea ja ei karda seda kõva häälega välja karjuda. Ta hoolitseb selle eest, et kõik teda ümbritsevad (ja mitte-nii-väga-ümbritsevad) teaksid, et ta on pagana fantastiline. Kõik, kes tema kõrval üritavad eksisteerida, peavad alla suruma ennast ning kutsika kombel lontis kõrvadega istuma, sitsima, surnut mängima ja saba liputama. Kui Printsessil parasjagu aega pole, tuleb kannatlikult oodata. Peale selle on Printsess lõbus, iseseisev ja väga aktiivne. Temast kiirgab positiivsust ja arukust. Pole teemat, mida temaga arutada ei saaks ning milles ta kaasa kõnelda ei oskaks. Maailmas pole nii tugeva magnituudiga maavärinat ega pöörast tornaadot, mis selle tugeva naise kõikuma suudaks lüüa. Ega ma üritanudki! Ma armastasin neid väheseid kordi, mil ma Printsessi nägin. Kohe algusest saadik oli meil tugev side ja ütlemata hea klapp. Justkui oleks oma ammukadunud (mõtte)sugulase leidnud. Printsess ütles aga alati seda, mida sülg suhu tõi ning kohati oli ta täitsa alatu. Sõpruse nimel naeratasin teravate kommentaaride peale ja mõtlesin, et sellise inimese hoidmiseks kannatan kõik välja. Kannatasin kah.. Kuniks ühel päeval usaldasin Printsessile info, mille edastamine ei tulnud kõne allagi. Manitsesin teda tõsiselt suu pidama. Printsessi sõnad aga ei maksnud ka sel korral krossigi ning jäin tema tõttu tõsiselt nõmedasse olukorda. Ja mitte vaid mina. Printsess oli mind reetnud. Big time!

Miss Kriitik:
Miss Kriitikul on alati oma arvamus. See on alati negatiivne. Kõik on halb - kodumaa ei hooli, kodupoe müüjatädi Tiiu on kuri, tööportaalid ei toida, pangakonto miinustes, hernesupp kohalikus pubis liiga soolane ja paratsetamool hingematvalt kallis! Pejale selle on Miss Kriitik väga ilus, armas, arukas. Ta seisab kahe jalaga maa peal (loe: maa külge kinni naelutatud, neli tellist taskus). Ta aitab võimalusel oma siira nõu ja jõuga ning omab pagana head huumorisoolikat. Miss Kriitik otsustas ühel päeval, et pakib oma asjad ja tõmbab Eestist uttu. Väljamaale. Parema pudru pääle. Kuna olin samal ajal samade mõtetega maadlemas, kutsus Kriitik mind kaasa. Küsisin umbes miljon korda, kas ta on kindel, et mind ikka oma kutiga kolmandaks rattaks veerema tahab. Ta kinnitas, et pigem saab tema armastatust kolmas velorull, kui minust. Plaanisime tulekut mitmeid kuid ning unistasime mõnusast seiklusest. Pakkusin ma veel välja, et saaksime tasuta mu õe juures kräšida (õde elab just seal, kuhu maanduda plaanisime) seni kuni oma kodu ja auto leiame. Mõtlesin oi-kui-pikalt, kuidas ma Kriitiku käest küsin, kas nad kihlatuga nädala hiljem saaksid lendu tõusta kuna mul on kange soov oma kalli õega nädal kahekesi veeta. Paar nädalat väljalennuni jäänud, teatas aga Kriitik mulle, et neil pole vähimatki kavatsust minuga kuhugi sõitma hakata ja üleüldse lendavad nad 5000 km kaugemale. Punkt. Olin kurb ja püüdsin Kriitikust aru saada. Eks natuke sain kah, aga edasi hakkas toimuma mingi eriskummaline sõprus. Kriitiku blogist võis lugeda nagu tavapäraset - 99% negatiivset - kuid midagi oli seal veel! Kriitik hakkas mingeid 'peidetud sõnumeid' postitama. Tundus, et igasse postitusse pidi ta kirjutama vähemalt ühe asja, mida mina olin eelnevalt vastupidiselt rääkinud. Näiteks kohad, millest ma rääkisin, et seal on keeruline tööd leida ning kultuurgi alles lapsekingades, huvitasid Kriitikut kõige enam. Mina, osava dekodeerijana, kräkkisin valla kümneid sõnumeid, mida ma südamesopis ikka lootsin oma pettekujutelmaks arvata. Küll solvas ta nii ja naa. Vihjas naa ja noo. Kirjutasin ja uurisin mitu korda kuus, kuidas läheb ja rõõmustasin nende kordaminekute üle, kuid vastuhuvi oli minimaalne... Kuniks ühel päeval tegin ausa nalja ning sain vastu piiiiiiika kirja, kuidas ma võin oma plõksi kinni panna ja oma pasaurkas edasi elada (ise resideerus tšikk pikalt aadressil Avalik Rand 1, Auto Kõrvaliste 7). Oeh... Ma oskan öelda, et kõik, mis sa oma mõtetega Universumisse saadad, jõuab kindlasti ringiga tagasi. Ka negatiivne. 

Miss Poisilik:
Miss Poisilik on kasvanud vendadega. Selle tõttu on tal eriliselt väärastunud arusaam sõprusest naiste vahel. Poisilik ütleb alati välja kõik, mida ta mõtleb ja ka mida ta ei mõtle. Ta arvab, et kõik solvangud pakuvad nalja ning viisakus on liiga overrated. Miss Poisilik ei kuula kunagi teiste arvamust ning kes julgevad talle midagi soovitada, võivad potilaadale sõita. Need mõned korrad aastas, kui ta sinu tegemiste vastu justkui huvi tunneks, kulmineeruvad sellega, et ta pajatab sulle 99,9% kogu vestlusest oma megavinge nädalalõpu sündmustest, supercoolide alkohoolikutest sõprade idiootsustest tegemistest ja uutest ülehinnatud Hilfigeri teksapükstest. Sekka mõni kaklus, sõnelus ja kellegi sinine silm. Peale selle on Miss Poisilikul väga hea muusikamaitse, hea sõnakasutus ning suuvärk. Ta on väga töökas ja teab raha väärtust. Tal on kuldne mõistus ning kohusetunne, millel lausa puuduvad piirid. Samuti on ta absoluutselt parim peokaaslane ning osav autojuht. Miss Poisiliku ja minu teed läksid lahku, kui mul sai lihtsalt kõriauguni tema humoorikatest kommentaaridest stiilis 'veits rõve kleit', 'megakoledad prillid' jne. Sõbrad lihtsalt nii ei tee. 

Miss Katkine Kompass:
Miss Katkisel Kompassil on eesmärk, kuid tal pole absoluutselt itte mingit aimu, kuidas sinna jõuda. Meie sõprus algas tormiliselt. Ma kiindusin temasse väga kiirelt. Temast sai loetud kuudega mu kaksik. Ma armastasin ennast hingetuks. Ma elasin ja hingasin Teda. Veetsime koos nii palju aega, et inimesed kahtlustasid meid omasooiharad olevat. Võõrandusin oma perest - põõhimõtteliselt ütlesin neist lahti kuna ainus, mida soovisin, oli olla Miss Kompassiga. Tulutud olid katsed meid lahutada. Ma armastasin teda, sest ta oli naljakas, elurõõmus, arukas, innukas. Kõike, mida ta tegi, tegi hingega. Ta oli väga ilus ning tema leidlikkus pani mind ikka ja jälle imestama. Me elasime koos läbi kõige metsikuma noorusaja - pidutsesime, põletasime elu ja eirasime kõiki reegleid. Sest meile meeldis. Siiski olid mul kohustused - kõige suurem neist kool. Pärast koosoldud aastat hakkasin Kompassile rääkima, et tal on vaja samuti tagasi kooli minna. Kompass jäi lõpuks nõusse. Enne uut kooliaastat õnnestus meil tülli minna. Seda juhtus tihti - meie sõprus oli väga kirglik. Kui me armastasime, siis südamest; kui me vihkasime, siis täiest hingest. Küll ta ütles mulle halvasti, kord viskas katki mu telefoni. Paljud kutsusid mind maa peale ning soovitasid see jama lõpetada. Ma ju ei saanud - ma armastasin teda. Iga kord, kui ta pidu lõppes, palus ta pisarsilmi vabandust ning lubas, et ei iial enam! Me olime Kompassiga üksteisel ainsad. Ükski mees ei suutnud Kompassi südameni jõuda - ta tallas kõigi südamed jalge alla ja sülitas veel pealegi. Kuniks Kompass siiski leidis endale mehe. Sellise (rull)nokastunud ülbiku. Sel hetkel muutus kõik. Kompass ei tahtnud kuulda midagi sellest, et elu Rullnokaga pole pennigi väärt. Kolmekümnenda eluaasta künnise ületanud mees, kes elab ema korteri nurgatoas ning teenib raha Soomes paadimootoreid varastades ei tundunud mitte kellelegi eriti hea diil. 'Musi' ja 'kallis' olid nende suhtes ühepoolselt asendatud 'nõiaella' ja 'krõhvaga'. Kord jättis Rullnokk oma naiseraasukese -30 kraadiga metsa vahele kampsikuväel maha ning kebis ise koju magama. Lihtsalt sellepärast, et viin oli teinud oma töö. Kui Kompass lõpuks, pärast tunniajast nuttu ja sinisekskülmunud varbaid-käsi (kuid mitte südant) metsast välja jõudis ning aru sai, kuhu teda üleüldse maha oli jäetud, võttis telefoni vastu hoopis Rullnoka sõber, kes ta kindlast surmast päästis. Kompassist oli saanud jalamatt, millele kalamehesaapaid puhtaks kraabiti. Kuniks ühel öösel, kui Rullnokk otsustas purjus peaga meie ühele tähistamisele sisse sadada. Märtsikuus, sokkide väel. Oli sõidetud maha poolsada kilomeetrit, et tulla ja röökida Kompassi peale. Lihtsalt oma lõbuks. Kui Kompass üritas oma mehehakatist taltsutada, istus Rullnokk vana Oblja rooli ning lasi poriloigu oma tüdruksõbra näkku kuivaks. Siis sai mul siiber. Kutsusin Rullnoka telefoniteel tagasi ning ütlesin kõik, mis mul tema kohutavate elukommete kohta öelda oli. Sellest päevast alates ei võinud ma oma kalli armastuse telefonilegi helistada ning üsna pea ignoreeris ta mind täielikult. Ta lihtsalt lõikas mind oma elust välja. Mind, kes ma olin talle kõigi nende aastate jooksul toeks. Ma olin loobunud oma perest, et olla koos temaga. Ja ta lihtsalt.. Kustutas mind ära... Nii lihtsalt. 

Ehk on asi minus? Ehk ma polegi armastusväärne? Tõepoolest olen kergesti ärakasutatav, naiivne ning kergeusklik. Kui keegi mulle rusikaga näkku virutas, küsisin lööjalt, kas ta käsi jäi ikka terveks.. Ei enam. Minge kuu peale kurke müüma, kõik bitchid!

HelloKedi

Thursday, March 7, 2013

Pildiblogi asjatamistest

Käisime emme ja issiga Lätis šopingutuuril ja ma niiisama reiditsesin hommikul
Sõites läbi Vaabina oli ühel hommikul erilisest ilus ilm ning loodus.. Pildistatud telefoniga seega võite ette kujutada, kuidas see IRL veel välja nägi! :))
Moska õpetas, kuidas päris traktoriga ringi kimatakse. Lükkasin ise ca 2 km lõigu lumest tühjaks.. Siiski nägi see välja nagu oleks keegi LSD narkomaan seda teinud :D

Lõputöö kaitsmisel

Spanjoolis rannaplixxxx

Hispaanias ühes suuuuuured loomaaias. Hetkel käsil võipsupaus:)

Ehitasin suuuuuuuure Hello Kitty õuele ^^,

Leidsin ühest oma lemmiksarjast pildi, kus no jumala ehtne Sangaste lossi  tagahoov
Pilditaja HelloKedi

Tuesday, March 5, 2013

So it has been a while

Heips! Viimasest postitusest on möödas umbes miljon aastat.. Ma hakkasin eelmisel nädalal tegema videopostitust, aga issi tuli poole pealt koju ja freaking WEIRD on rääkida oma toas iseendaga :D

Vahepeal on siis juhtunud nii palju, et lõpetasin kooli, woop-woop! Lõpuaktusel pidasin paariminutilise täiesti improviseeritud kõne, millest ma hetkel ei mäleta ühtegi sõna, kuid emme pillis sel ajal sellegipoolest:) Aktusel olin samuti üks neist seitsmest, keda kutsuti ette väga hea lõputöö koostamise eest. 

Siiski see hindes ei väljendunud - kokkuvõttes sain hindeks C (keskkooli mõistes 4 ehk hea). PISAR! Kogu tee koolist koju nutsin ja mõtlesin, et suva, panen üldse autoga puusse, ega enam erilist vahet ei ole. Õhtuks olin juba palju rõõmsamas tujus ning emme lohutas, et küll ma magistrisse sisse saan - ma olen alati igale poole saanud ju! :)

Minu kaitsekõne ei saanudki kunagi valmis. See oli kaa täielik impro alles komisjoni ees. Ma ei kasutanud ühtki abistavat materjali ning olin oma kaitsmisega ÜLIrahul. Eelnevalt oli mulle öeldud, et ma teeksin küll kõne ning PPT akadeemilisemaks ning tõmbaksin kommertslikkust maha. Ma tegin seda umbes 50% ulatuses, sest otsustasin - kes ei riski, see šampust ei joo. 

Ma olen arvamusel, et pigem saan halvema tulemuse jäädes endaks, kui saan väga hea tulemuse, mängides kedagi teist. Olen alati olnud see veider tüdruk, kes rikub ja väänab reegleid, kuid jääb kõigile meelde :) Ja mulle see sobib!

Käisin ka jaanuari lõpus ära Hispaanias! See oli SIGALAHE! Meie mõistes täielik juunikuu - kohalikud arvasid, et nad külmuvad surnuks. 

Samal ajal, kui meie viskasime tänavale pikali, kerisime sääred üles ja võtsime täiega päikest, kimasid kohalikud mööda salli, paksu mantli ning talvesaabastega. WHAT THE HELL... 

Kuna me ööbisime seal kohalike juures, siis nad rääkisin, et teglikult muidugi neil pole külm, kui väljas on 26 kraadi sooja, kuid kui nad seda aega ära ei kasutaks, siis nad ei saakski neid ägedaid telveriideid iialgi kanda :D It's all about fashion! Ja sellest ma saan aru küll :D 

Külastasime 9 päeva jooksul megalt erinevaid muuseumeid, kirikuid, parke, teemakeskuseid. Käisime kaljukoobastes paadiga sõitmas, apelsine varastamas ja muidugi šoppamas!!! 
Mina olin kahjuks kolmel esimel päeval niiiiiiiiii haige, et ausalt mul pole elus nii paha olla olnud, et lausa nutt tuleb peale. Kannatasin hambad ristis ja turistitasin ringi. 
Meile tegi süüa kahel õhtul üks Hispaania kohalik vanatädi. Paellat. See on Spaanja rahvusroog, mingi risottomoodi asi. Esimesel õhtul tegi ta mereandidest ning teisel korral kana ja küülikulihast. MEGA!

Raha läks muidugi palju, kuid see oli kõike seda väärt:) Kaks korda oleks me muidugi lennukist kah maha jäänud, sest meil oli vaja šopata :D 

Need olid siis need PÕHILISED asjad, mis hetkel juhtunud on. Sel nädalal on oodata veel kahte postitust - üks mingitest suvalistest väikestest asjadest, mida ma teinud olen, kasutades pildimaterjali ning teine mu suuuurest plaanist ning selle blogi saatusest! ;)

HelloAwesomeKittyKedi woop

Thursday, January 10, 2013

Hei kõigile südamevalutajatele:)


Surfasin ringi oma Facebooki vanades albumites. Nägin päris palju jälgi mu südame purustanud dipshitist. Esimest korda taipasin, et neid lugeda polegi enam nii valus :) Kunagi aprillis tegin ma siia postituse, kuidas ravida murtud südant - ma olen ise 100% tõestus, et kõik seal kirjutatu on tõsi. Ma saadan kõik oma head ja paremad mõtted headele inimestele, kelle hing haige on. Aeg parandab kõik haavad. 
Ma armastan elu!

HelloKedi

Monday, January 7, 2013

Palun säästa giljotiinist

*Lugesin ise läbi oma postituse. Jääb mulje nagu ma oleks alkohoolik. AUSÕNA ma ei ole jota, lihtsalt pikad pühad nõudsid karme meetmeid!*

Giljotiin on masin, mis on mõeldud surmanuhtluse täideviimiseks giljotineerimise ehk giljotiini abil pea maharaiumisega.


Niimoodi räägib Vikipeedia. Palun vabandust, et olen kuu aega blogist eemal olnud. Vahepeal on lihtsalt olnud üsna kiire - pühadeaeg ju! Enne pühi oli selline turbo taga, mille jooksul sain kirjutatud osa lõputööst, täita ülesanded mõlemas töökohas ning teha ilusaks kauneid Eestimaa plikse. Lisan siia pildirea oma vahepealsetest tegemistest, et oleks silmale ilus :)

Jõulude ajal sai käidud mõnusal Rootsi kruiisil. reisikaaslastega sain tuttavaks sadamas. OK - no ühte poissi teadsin natukene koolist. Olime nii umbes 5 tundi elus kokku rääkinud. Laevas oli meil neljane kajut - kaks poissi, kaks pliksi. Meie võtsime teise tüdrukuga alumised narid kohe endale, sest ei hakka meie seal mööda seina ahvikombel ronima. Tutvusime ning hakkasime üsna varsti pesema-kasima-jooma. Esimene õhtu möödus meil pmst lahus - poisid sebisid endale tüdrukud ja meie tantsisime niisama tagumikke otsast. Meie kajutinaabriteks (peaaegu) olid neli MEGAtoredat tüdrukut, kellega poisid tšillisid said ning ka meid tutvustasid. Nad olid tõesti superlahedad ja teisel peoõhtul panime nedega koos möllu juba. Hommik iseenesest väga raske polnudki. Äratus kell 8 ning 10ks linna. Shoppasime seni kuni pmst viimne sent kulutatud ning jalad otsas tulitasid. Sõime Burger Kingsis megasuured kaloripommid ning laeva tagasi jõudes jäime pmst insta magama. 

Õhtul ärkasime suht hilja ning kiired pesud ja meikimised ei osutunudki nii kiireks ning kell 21 avastasime, et oleme täiesti kained ja pidu juba baaris käib. Kähku lahendasime nelja peale rummi (jõime rummile peale 50/50 rummikoksi muide :D). Tüdruk, kes meiega kaasas oli, jõi aga elus teist korda ja kuigi me manitsesime teda, et ta meiega sama palju ei jooks, siis teda see ei morjendanud. Paari tunni pärast oksendas ta kajutis täis wc, kraanikausi, oma voodi, kaks prügikasti ja loomulikult ka ennast :D Üks poiss jäi temaga kajutisse oksendama ja meie otsustasime teise kutiga siiski peole minna. 

Järgmisel päeval oli ärkamine nii raske, et lõpuks ajas meid koristaja kajutist lihtsalt minema. Saime laevalt maha alles 12 paiku ning oh imet. Autol oli aku tühi! Jebisime selle autoga mõnusad pool tundi vähemalt kuni lõpuks ühed soomlased meid käima tõmbasid :D Kojusõit oli kõige vaevarikkam tegevus üldse. Pidime läände viima ära selle tüdruku, üks poiss läks maha Tartus ning oma koolikaaslase viisin ma Luhamaa piiripunkti juurde. Ise jõudsin koju kell 21. Ma olin RAMPVÄSINUD. 

Tripp oli kokkuvõttes SUPER! Mul olid parimad reisikaaslased, superhea šoping, mõnusad peoõhtud ning maitsvad kokteilid. 

Uusaasta pidu algas mul Kaisa ja Peebu juures. Muide - neil sündis ka tita ära. 13.12.2012. Nimeks sai Lenna ja ta ON REAALSELT MAAILMA KÕIGE ARMSAM LAPS!!!! Istusin ja jõin nende juures kohvi, edasi suundusin Maarja poole, kus vaatasin, kuidas ta oma superilusa punase kleidiga mööda tube tuiskab ja asjatab. Maarjaga uisutasime Biksu sünnipäevale. peale meie olid seal veel mõned inimesed, kellega Tujurikkujat ja Edekabelit vaatasime. Jõime ja tegime pilte ja üleüldse oli väga mõnus olemine. Kogu seltskond suundus kell 1 Kobela kultuurimajja, kust Kedi lahkus 5 paiku hommikul. Mulle tuli järgi ema, kellel oli privileeg oma 21-aastane joodikust tütar tuppa talutada kuna väljas oli ULMELIBE! Mul olid jalas wedged ja esimene samm autost välja kulmineerus tagumikkupidi jäälombis istumisega. Istusin ja ei teadnud kas nutta või naerda - naljakas, kui laps on lollakas, aga pepu oli valus ja märg. 


See pagana jaanuar tuleb samuti megakiire - ma pean lõpuni jõudma diplomitöö (14 päeva aega). Pean mõtlema bisnesplani, et saada 600 eurot (ilmselt lähen röövin panka). Aastaraamat tuleb kirjutada valmis ning saata trükikotta. Tuleb leida veel aeg, et käia Tallinnas kopsupilti tegemas. Ja MEGAURGENT on lõpukleidi leidmine. Kes teab mingeid saite, kust saab ilusaid hi-low või maxikleite, andke aga teada! Minul on mõistus otsas ja 180 € kleidi eest maksta ei julge (ei ole tiigrikutsu). 

Tegusat uut aastat kallid blogilugejad,
HelloKedi

Sunday, December 9, 2012

Minu ajajoon

Eelmisel nädalal käisin reedel ühel jõulupeol (jah juba novembris!). Arvestades seda, et maailma lõpp tuleb juba 21, siis on mõistlik jõulud tõepoolest varakult maha pidada:D Sain kutse sinna ühelt oma sõbralt, kellega me muidu oleme vaid klubisid rünnanud. Enne seda toredat jõulupidu sadas maha ikka korralik kogus lund, seega jõulutunne on täiega laes:) Enne peole minekut saime kokku ühe sõbra töökaaslase ja tema date'iga, kellega koos me peole sõitsime. Üritus ise oli hästi tore, viisakas ja fun. See toimus Tartu Õlletares, mis on ikka väga spets koht! Meile olid kaetud teisele korrusele kaks lauda. Miljöö oli vanaaegse hõnguga ning alumine korrus meenutas täiega Püssirohu keldrit. Tol õhtul oli seal ka elav muusika ning nii mõnigi oskajam käis tantsuplatsil jalga keerutamas. Lahkusime umbes südaöö paiku ja jõudsin koju üsna hilja öösel - teeolud olid täiesti allapoole arvestust..

Järgmisel päeval oli mul kooli kokkutulek Tsirguliinas. WOW! Nii hea oli näha vanu õpetajaid, koolikaaslaseid ja kõndida mööda koridore, millel sai vanasti oma käimasid kulutatud. Paljusid inimesi polnud ma ca 4-5 aastat näinud; oli ka palju üllatusi - inimesed, kellega ma igapäevaselt suhtlen, jagavad minuga sama kooliteed, millest mul aimugi polnud! Nägin ka oma keskkooli-armastust, kes on nüüd üsna tõsine ja korralik pereinimene (aaah, sad). Näitasin tantsupõrandal oma puudulikku tantsuoskust (sorry kõigile, kelle varbad järgmisel hommikul sinised olid), kuulasid hämmastavaid lugusid koolikaaslaste eludest ja lihtsalt tundsin SIIRAST rõõmu, sest nii palju, kui Tsirgu kooli, ei ole ma veel mitte midagi oma elus armastanud. Kes pole nii väga palju kursis, siis olen oma elus erinevatel põhjustel korduvalt kooli vahetanud - kõrgkool, kus ma hetkel käin on järjekorras kuues kool. Nii, et võrdlusmoment on väga olemas :)

Teisipäeval käisin koolis oma viimast praktikat kaitsmas - ma arvan, et mul läks väga hästi ja kui hinne alla A tuleb, siis olen täiega pettunud. Oeeeh, that brings me down to - I DON'T WANNA FINISH SCHOOL! Mitte, et ma ei tahaks oma diplomit juba kätte saada - ma tahan lihtsalt olla koolilaps... Aga ma säästan teid täna oma halamisest - kui päriselt läbi, küll ma siis nutan. 

Kolmapäeval käisin hambaarsti juures.. Viimati käisin enne Kreekasse lendamist, mis oli 2010 aasta aprillis :D Aga mulle meeldib seal käia, sest ma saan koguaeg kiita, kui ilusad valged, puhtad, sirged ja terved hambad mul on :D Siiski - mul on paar tillukest auku ning tarkusehambad, mis arstitädile ei meeldi. Ütles, et need tuleb välja tõmmata, aga ma ei taha lasta, sest on võimalus, et nad lükkavad kokku mu esi- ja silmahamba vahele tekkinud pisikese vahe. Sel viisil ei peaks arst seda vahet kinni plötserdama. 

Neljapäeval oli meie armsas seltsimajas üks Pariisi jazzband. Ma pole elu sees mõelnud, et mulle meeldib jazz või, et seda oleks lahe kuulata. Aaaaaaga me Railiga lihtsalt istusime esireas, suud ammuli, ila tilkumas ja olime täiesti lummatud sellest ilusast muusikast. Raili armus kitarri- ja mina tšellomängijasse. Ma lihtsalt klõpsisin pilte nagu segane ja iga kord, kui tšellomees poognaga mängis, siis mul tõusid kõik ihukarvad püsti, süda peksles sees ja käed värisesid. See oli niiiiiiiiiii faking omg dsiiiisas joumaigaad. 

Reedel aitasin Kristjanil korterit värvida. Tal hakkab vaikselt remont läbi saama ning vaja veel seinad ja lagi värvida. Ma polnud seda enne eriti teinud ning meil oli räme FUN! 
Eile käisin Kristjaniga kaasas metsas. Lossil on üks jumalt äge pakett, mille käigus nad veedavad laupäeva metsas - sõidavad Unimogidega safarit, kuulavad jahijutte, lasevad õhupüssi, ambu, söövad lõkkel küpsetatud suppi, joovad vaarikavarre teed, klõpsivad looduspilte, käivad räätsaretkel jne. No tõesline mõnus pärastlõuna. Meie siis valmistasime Kristjani ja Tormiga kõike ette. Juhtus msuidugi palju ootamatut ning rahvas hilines ca tunnikese, kuid meile oli see täiesti OK kuna metsas oli MEGACOOL. Ma sain püssilaskmisega täitsa enamvähem hakkama, kuigi Kristjan ja Tormi said mu laskmispooside üle kõvasti naerda :D Ammulaskmisega sain ma tunduvalt paremini hakkama :) Õpetasin mehi ja panin täiega ässa :D Päev kulmineerus jälle Kristjani korteri värvimisega. Seekord võtsime ette seinad ja suht niisama pläkutasime õhtutundideni.

Nüüd veidi reisiplaane. 25.12 ehk täpselt jõuluajal lähen ma ühe koolikaaslase ja tema kahe sõbraga Rootsi kruiisitama ning jaanuaris Kristjani perega Hispaaniasse. Lõpureisiks plaanime tüdrukutega nädalalõppu Riias:) Saadame õega ka emme-issi jaanuaris Austriasse. Palju toredaid trippe, mis kindlasti silmaringi avardavad (ma pole Hispaanias kunagi käinud) ja elu rõõmsamaks muudavad :)

Järgmine nädal möödub täiega lõputöö tähe all ning tuleb üldse selline megakiire aeg (mitte, et muidu ei oleks). Proovin varsti jälle mõne postituse teha, millest inimestel kasu kaa on :D Mitte ainult oma elu kronoloogilises järjekorras jutustada :D

HelloKedi
There was an error in this gadget